Muusikamaailm

PRIIT KUUSK

Lihavõttefestivalid Viinis ja Salzburgis Festivali ?Osterklang Wien? (2. ? 12. IV, alles 8. korda) on traditsiooniliselt alustatud J. S. Bachi ühe passiooniga. Tänavu valiti erandina avaõhtuiks XX sajandi suurteos, Frank Martini ?Golgotha? (1948) kahe ettekandega Musikvereini suures (kuldses) saalis, Rembrandti maalist inspireeritud oratooriumi solistideks Soile Isokoski (sopran, Soome) ja Nathalie Stutzmann (alt, Prantsusmaa) koos Viini Filharmoonikute ning Viini Singvereiniga Michael Boderi käe all. Seejärel kõlas Minoriitide kirikus O. Messiaeni ?Kvartett aegade lõpule?, kus osade vahele loeti fa?ismi vastu võidelnud poeetide tekste (Theodor Kramer, Selma Meerbaum-Eisinger, Stanislaw Buczynski, Paul Celan, Franz Theodor Csokor, Jura Soyfer).

Publiku ees veel Concentus Musicus Wien Nikolaus Harnoncourt?i käe all koos Arnold Schönbergi Kooriga, Peterburi Maria teatri orkester (dir. Valeri Gergiev), kes menukana oli siin ka 2001. a. pidustustel, Konzerthausi Mozarti saalis Kremerata Baltica (avateoseks A. Pärdi ?Fratres? viiuli, keel- ja löökpillide versioonis Gidon Kremeriga solistina).

Suure reede õhtu peaesineja oli St. Stephani katedraalis Vene Patriarhaadi Moskva koor Anatoli Grindenko käe all (jõuab suvel ka Eestisse Oistrahhi festivalile); sündmusena Christine Mielitzi uuslavastus Wagneri ?Parsifalist? Viini Riigiooperis (ava- ja lõpupäeval), kus Donald Runniclese käe all peaosalisteks Thomas Quasthoff, Robert Holl, Johan Botha, selle kõrval Mozarti noorpõlveoratoorium ?La Betulia liberata? Viini Raadio SO-lt Bertrand de Billy juhatusel, Mozarti orelikava (6 kirikusonaati) Martin Haselböckilt. Lõppkontserdiks kutsuti Rootsi Raadio SO oma austerlasest peadirigendi Manfred Honecki juhatusel, solistiks Anne Sofie von Otter.

?Salzburger Osterfestspiele? (3. ? 12. IV) algatajaks oli 1967. aastal Herbert von Karajan, kes põlistas seal esinema ka Berliini Filharmoonikud. Karajani surma järel juhtisid pidustusi Georg Solti ja Claudio Abbado, nüüd on kunstiliseks juhiks Simon Rattle ning tänavugi peategelaseks Berliini orkester, kes osales neljal ooperiettekandel ning andis ka neli kontserti. Siit vääriksid esiletoomist kõik Mozarti ?Cosi fan tutte? uuslavastuse (Karl-Ernst ja Ursel Herrmann suures festivalimajas, kooriks European Voices) solistid, tuntumatena Cecilia Bartoli, Barbara Bonney ja Thomas Allen, nende kõrval Magdalena Koþena, Kurt Streit, Gerald Finley. Dirigent oli Simon Rattle, kes juhatas ka Mozarti ?Idomeneod? kontsertkorras (nimiosas Philip Langridge). ?Cosi? läheb edasi Salzburgi suvefestivalile ning jääb sealsesse repertuaari Mozarti suure mälestusaastani 2006. Berliini Filharmoonikute ees tõi välja Bartóki kava ka Pierre Boulez, olles solistideks kutsunud Gidon Kremeri (I viiulikontsert) ja Juri Ba?meti (Vioolakontsert). Lisagem ka M.-A. Charpentier? ?David et Jonathas? Valgustusajastu Orkestrilt Emmanuelle Haimi juhatusel.

Just Abbado alustas Salzburgi kevadfestivalidel nüüdismuusikasarja ?Kontrapunkte? (tema algatatud on ju ka ?Wien Modern?), mille üritused toimusid peamiselt Mozarteumi suures saalis. Alustuseks pianist Lars Vogt ansamblites, siis Thomas Adesi autoriõhtu, kus helilooja ise esines nii dirigendina Berliini Sharoun Ensemble?i ees (kava lõputeos ?Living Toys?) kui ka ansamblipianistina. Sel õhtul oli paljugi põnevat: Adesi seades F. Couperini ?Les Barricades Mysterieuses?, samas ta enda teosed Schuberti ümbruses. ?Suurel festivalil? Simon Rattle?i käe all Poulenci Kontserdis soleerinud duost Katia ja Marielle Labeque esines Katia Labeque siinses sarjas ?oma bändiga? klahv- ja löökpillide trios. Põneva erikontserdi organiseeris koos festivaliga jaapanlaste Nippon Music Foundation, demonstreerides publikule 14 Stradivari viiulit oma kollektsioonist. Need pandi kõlama mitmesugustes ansamblites, sh. Tokyo String Quartet ? ja viiulite praeguste kasutajatena astusid üles Elisabeth Batia?vili, Viviane Hagner, Martin Beaver, Julia Fischer, Akiko Suwanai ning läti noor tippviiuldaja Baiba Skride, taas ka tänavuse Oistrahhi festivali solist.

…ning Varssavis

Siinne ülestõusmispühade festival kannab Beethoveni nime, selle algatas Krakovis helilooja K. Penderecki abikaasa El?bieta Penderecka, kes on ka praegu selle kunstiline juht. Nüüdseks on pidustused Varssavisse üle kolinud ning kujunenud Poola üheks suuremaks klassikalise muusika festivaliks. Tänavu (31. III ? 9. IV, samuti 8. korda) toimusid need teemal ?Beethoven ja Euroopa rahvaste muusika? ning olid pühendatud Poola astumisele Euroopa Liitu. Kõlasid Verdi ?Requiem?, Brahmsi ?Saksa reekviem?, Dvoráki mälestusaastaks ta ?Stabat Mater? (suurel reedel) ja T?ellokontsert, Mendelssohni ?Psalm CV?.

Beethoveni IX sümfooniat juhatas avaõhtul James Conlon, esiplaanil ka poola heliloojad Mieczyslaw Karlowicz, Ignacy Jan Paderewski ja Krszysztof Penderecki; pika rea kuulsate solistide hulgas Gidon Kremer (koos Kremerata Balticaga), Frans Helmerson, Boris Pergamenschikov, Arto Noras, Violeta Urmana, Stella Doufexis, Patrick Gallois, Barry Douglas, Rudolf Buchbinder ? viimane Beethoveni I, II ja V klaverikontserdi ettekandeil. Toodi esile ka unikaalset kvintetti, kus viiuldaja Erika Raum, altist Grigori ?islin, A. Noras, B. Douglas ning klarnetist Michel Lethiec. Orkestreid ja ansambleid oli Poola omade kõrval kohal Dublinist, Vilniusest, Stuttgardist, Shanghaist, Krakovist, Bambergist, Helsingist. Krakovis oli avatud alatine vanade käsikirjade näitus ülikooli raamatukogus, ent Varssavis peeti festivali teemal ka sümpoosion, kus ühe põnevama ettekande ?Beethoven ja saksa natsionalism XX sajandil? tegi Helmut Loos.

H. I. F. von Biberi mälestusaastaks

3. V möödub 300 aastat Böömimaalt pärit, Salzburgi peapiiskopi teenistuses olnud viiuldaja ja helilooja Heinrich Ignaz Franz von Biberi surmast. Küllap on just Austria enim teinud Bachi eelkäijaks peetava suure muusiku tutvustamiseks järeletulevatele põlvedele. Biberi peamiseks uusväljaandjaks on Salzburgis resideeriv Johann Michael Haydni nim. ühing, samuti Selke Verlag. Valminud on 13 köidet põhiväljaannet, lisaks 5 köidet faksiimilematerjale. Kuigi viimane poolsajand on taasavastanud helilooja instrumentaalloomingut, on väga sisukas ka Biberi oratoriaallooming, sh. 53-häälne ?Missa Salisburgensis? C-duur 7 koorile (1682), ?Requiem? jt. Kena pühenduse maestrole on teinud ajakirja Österreichische Musikzeitschrift märtsi-aprillinumber.

Alfred Brendelile Siemensi preemia

Euroopa muusikaliseks Nobeli preemiaks peetava Ernst von Siemensi Fondi preemia tänavune laureaat on Moraaviast pärit austria pianist ja kirjanik Alfred Brendel (1931), kes juba 1998 tähistas oma lavategevuse 50. aastapäeva. Baieri Kaunite Kunstide Akadeemia juures asuv fond annab tunnustuse maestrole üle Münchenis 15. V. Kui Brendel alustas oma kirjanduslikku tegevust esseedega muusikutest veerand sajandit tagasi, siis nüüd on tema viie raamatu hulgas ka luuleköited. Siemensi Fondi toetuspreemia vääriline on aga noor austria helilooja Johannes Maria Staud, esiplaanil tänavugi mitmel uue muusika festivalil.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming