Muusikamaailm

Priit Kuusk

Põhjamaade muusikapäevad Järjekordsed Põhjamaade muusikapäevad (18. ? 28. XI) korraldas Taani koostöös Malmö ja Helsingborgiga. Festivali kava oli enneolematult kirju (meedia- ja elektrooniliste lisandustega kuni perekontsertideni), eesmärgiks võimalikult lai kuulajaskond, anti 34 kontserti ja etendust Kopenhaagenis ja selle lähiümbruses ning Rootsis.

Üritused jagunesid ?anrite kaupa (?Experiment?, ?Traditional?, ?Music and Words/Images/Space?, ?Öökohvikontsert?, ?Põhjala ja maailm?), ka festivaliraamat pakkus essee iga teemajaotuse kohta. Kaasatud olid Taani Raadio SO ja Sinfonietta, Malmö ja Helsingborgi SO, enamuses kammerplaanis kavad, millest köitvamate hulgas mammutkontserdid ?Changing Places? (kõigis kolmes linnas). Alustati Taani Rahvusgaleriis: külalistena olid kohal Kammerensemble Neue Musik Berlin ja Birmingham Contemporary Music Group, samuti norralaste Poing ja Vertavo Quartet, dirigent Ed Spanjaard ja meie EFK peadirigent Paul Hillier Christianshavni kirikus oma taani grupiga Ars Nova.

Menukamaid teoseid: Karin Rehnquisti ?Teile dich Nacht? avaõhtul, Alfred Jansoni ?Sonett nr 76?, Olaf Anton Thommesseni ?Corelli machine?, André Chini ?Two beautiful Mice?, Tapio Nevanlinna ?HUG?, Magnus Lindbergi ?Jubilees?; kavades ka Grieg, Rosenberg ja Hindemith.

Festivali sisukaimaks kujunes lõppkontsert Helsingborgi SO-lt peadirigent Hannu Lintu käe all Helsingborgi kontserdimajas, kus kõlasid Haukur Tómassoni II flöödikontsert (solist Sharon Bezaly), Hrodmar Ingi Sigurbjörnssoni ?Sinfonia 2002? ning Veli-Matti Puumala esimene klaverikontsert ?Seeds of Time? (solist Roland Pönttinen), kaks viimast  tulid esiettekandele. Põhjanaabritelt oli muusikapäevadel 15 heliloojat (valdavalt noored ja vähetuntud) 15 teosega.

 

La Scala taas avatud

7. XII avati taas Milano ooperiteater La Scala Itaalia presidendi ja peaministri kohalolekul pärast ligi kolmeaastast ümberehitust ja nagu varemgi Milano kaitsepühaku Ambrosiuse päeval. Tseremoonia jäi ära vaid 1943 ? 1945, kui teatrit taastati pärast pommirünnakut, samuti viimastel aastatel, mil ooperitrupp tegutses kolm hooaega linna teises servas Teatro degli Arcimboldis. Et 1778. aasta augustis avati La Scala Antonio Salieri ooperiga ?L?Europa riconosciuta? (?Tunnustatud Europa?), otsustas peadirigent Riccardo Muti võtta selle avalavastuseks (asjatundjate arvates kahvatuvõitu teos, ent Muti sõnutsi olevat Salieri kohati parem Mozartistki!) nüüdki (jaanuari keskpaigani 11 etendust), kuigi ooperit pole pärast esiettekannet siiani kordagi mängitud.

1778. aastal oli teatris 3700 istekohta, praegu vaid 2300, kapitaalremont läks maksma 49 miljonit eurot. Avaõhtul maksis ooperipilet 2000 eurot, enamik Euroopa ringhäälinguid sai etendusest ülekande, sh ka meie Klassikaraadio kuulajad.

Lavastas Luca Ronconi, kunstnik on Pier Luigi Pizzi, peaosades sakslanna Diana Damrau (teises koosseisus soomlanna Anna-Kristiina Kaappola), Désirée Rancatore, austerlanna Genia Kühmeier, Daniela Barcellona ja Giuseppe Sabbatini (seega kolm itaalia solisti). Hooaeg hõlmab 12 ooperit (sh 4 uuslavastust) ja 8 balletti (3 uuslavastust), samuti kontserte, kokku 118 ooperi- ja 67 balletietendust (neist osa edasigi Arcimboldis), märtsis tuleb ka Azio Corghi lühiooperi ?Il dissoluto assolto? maailmaesiettekanne.

 

Peter Eötvösi uus ooper

Pariisi Châtelet? teatris tuli lavale (23. XI) ungarlase Peter Eötvösi (60) uus ooper ?Angels in America?, mille puhul näib jätkuvat tema kahe eelmise ooperi ?Kolm õde? ja ?Le balcon? harukordne menu. Ooper põhineb Tony Kushneri popromaanil (saanud Pulitzeri 1993 ning filmina 4 Kuldgloobust ja 11 Emmyt). Kaheosaline lavatükk (Mari Mezei libreto) avavat Philippe Calvario lavastuses ?Inglid? hoopis uues valguses. Eelmisel MIDEMil Cannes?is Best Living Composer?iks tunnistatud Eötvös tegi tähelennu ka uue muusika dirigendina, kui Pierre Boulez tõi ta aastatel 1978 ? 1991 Pariisi Ensemble Intercontemporaini muusikadirektoriks. Nüüd juhatas Eötvös oma ooperit ise ning dirigeerib seda ka juunis Saksamaal Hamburgis

 

Uus raamat Rostropovit?ist

Päevaks, mil Mstislav Rostropovit? kuulutati aasta muusikasaadikuks Echo Klassik preemiate tseremoonial Münchenis, andis Kronbergi Akadeemia (Rostropovit?i suurte t?ellofestivalide staap) välja uue inglis- ja saksakeelse raamatu ?Rostrospective ? on the life and achievement of Mstislav Rostropovich?. Raamat on kolmeosaline: ?MR ? the 20th century revolutionary? (Aleksandr Iva?kini biograafia), ?Slava, the journalists? darling? (Josef Oerhlein), ?Open letter by Rostropovich?, lisaks 50 lehekülge haruldast fotomaterjali. Raamatut saab tellida Kronbergi Akadeemia kaudu www.kronbergacademy.de

 

Preemiaid ja tunnustusi

Rootslaste Polar Music Prize?i uus laureaat (2005) on saksa bariton ja pedagoog Dietrich Fischer-Dieskau. 110 000 eurot väärt tunnustus antakse maestrole pidulikult Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia poolt üle 23. V 2005 Stockholmis, viis päeva enne ta 80. sünnipäeva.

USA Louisville?i ülikooli Grawemeyeri Fondi 2005. aasta kompositsioonipreemia (200 000 dollarit) sai Ameerika helilooja George Tsontakis (1951) oma II viiulikontserdi eest (2003). Kreeka päritolu Tsontakis on tuntud ka dirigendina, teost on siiani esitatud juba 160 korral. Sama preemia on saanud ka ameeriklased John Adams ja John Corigliano (2003), nooremate Thomas Adèsi, Tan Duni ning 2004. aasta korealannast laureaadi Unsuk Chini (samuti Viiulikontserdiga) kõrval on laureaatideks veel György Ligeti ja Pierre Boulez.

Gustav Mahleri ?Toblachi heliloojamajakese? (Toblacher Komponierhäuschen) järjekordsed heliplaadipreemiad on väärinud teist korda dirigent Maris Jansons Mahleri VI sümfoonia CD eest (2002) London Symphony Orchestraga ning sopran Diana Damrau ja bariton Ivan Paley kahe CD eest Mahleri ?Poisi võlusarve lauludega?.

Arnold Schönbergi preemia (12 000 eurot), mida annab 2001. aastast välja Berliini Schönbergi keskus koos Deutsche Symphonie-Orchester Berliniga, sai helilooja ja klarnetist, Wolfgang Rihmi õpilane Jörg Widmann. Preemiaga tunnustatakse muusikut, kelle loomingus on ?seoseid Schönbergi loomingu ja meetoditega?. Seekord peeti silmas Widmanni V keelpillivartetti, mis kasutab vokaali Schönbergi (II kvarteti) vaimus. Jörg Widmann on saanud Hindemithi, Schneider-Schotti, Müncheni biennaali ja Siemensi fondi eripreemia ning Opernwelt hindas ta ooperi ?Das Gesicht im Spiegel? esmalavastuse eelmisel hooajal saksa keelealal parimaks.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming