Muusikamaailm: BBC pühendus Sofia Gubaidulinale

Priit Kuusk

  BBC Sümfooniaorkestri traditsiooniline jaanuarikuine Composer Weekend Londonis Barbicani keskuses meie kaasaja tuntud helilooja loominguga oli pühendatud seekord Sofia Gubaidulinale pealkirja all “A Journey of the Soul”, märkides ka helilooja hiljutist 75. sünnipäeva. Nädalavahetus 12. – 14. jaanuarini sisaldas kokku kümmet üritust kontsertidest filmiprogrammini. Oma muusika ümber oli maestra valinud veel vaid Heinrich Schützi, Bachi ja Haydni loominguga.

Avakontserti (mis oli samal päeval meie Ester Mäe austamisõhtuga) BBC SO ja Kremerata Baltica ees juhatas Martyn Brabbins, see oli orkestritriptühhoni “Nadeyka” tervikesiettekanne, pühendatud helilooja lahkunud tütre mälestusele: “The Lyre of Orpheus”, “The Deceitful Face of Hope and of Despair”, “Feast During a Plague”, solistideks Gidon Kremer viiulil ja Sharon Bezaly flöödil. Hilisõhtul kirikukontsert (St Giles, Cripplegate), kus peateoseks Mstislav Rostropovitšile pühendatud “Canticle of the Sun” ja tšellosolistiks Aleksandr Ivaškin. Samas veel kahel päeval Gubaidulina keelpillikvartettide koguettekanne (nr 1 – 4) Royal String Quartetilt.

Lõppkontserdil BBC SOga olid kaastegevad BBC Symphony Chorus ja BBC Singers, dirigendiks Mikhail Agrest, kavas “Alleluja” kui kontserdi nimiteose kõrval (helilooja kirjutas selle Berliini müüri langemise järel) veel 40minutiline Bajaanikontsert (solist Friedrich Lips) “Under the Sign of Scorpio” (2003) ja “The Light of the End”. Sofia Gubaidulina weekend kuulub ühtlasi Barbican Centeri 25. aastapäeva suurtsüklisse.

Sarjas “Barbican 25” tuleb peatselt London Symphony Orchestra ette ka selle uus peadirigent (2007. aastast) Valeri Gergijev, juhatades 23. jaanuarist juunikuuni orkestri kuut erikontserti (tema valikul erandita Stravinski, Debussy ja Prokofjevi loomingust) Barbican Hallis. Selles tsüklis on LSO-l esmakordselt repertuaaris Stravinski “King of the Stars” (esimese kava avapala tuleval kolmapäeval), Prokofjevi “Seven They are Seven”, “Oktoobrikantaat” ning kolm portreed “Õnnemängijast”. Colin Davise peadirigendiaja lõppedes on kuulsa orkestri peakülalisdirigentideks Daniel Harding ja Michael Tilson Thomas ning audirigendiks André Previn.

 

 

Philip Glass 70

 

USA ühe tuntuma helilooja Philip Glassi 70. sünnipäev on 31. jaanuaril, tema muusikat esitatakse eriti sageli just Euroopas. Põhjuseks on ta loomingu väga avar humanitaarne, vaimne ja kultuuriline taust, mille aluseks omakorda järjekindlad ekskursid indiaani kultuuri, samuti Põhja-Aafrika, India, Himaalaja, Jaapani jpt rahvaste muusika, kirjanduse ning etnograafia valda. Maestro viimaste uusteoste hulgas on 2003. aasta ooper “The Sound of the Voice” David Henry Hwangi ainetel, Klaverikontsert nr 2 (2004), Sümfoonia nr 7 (2005) pühendusega National Symphony Orchestrale Washingtonis ja ooper “Waiting for the Barbarians”, mis põhineb John Coetzee romaanil (2005).

Sellest nädalast kuu lõpuni võib Glassi kodulehelt leida üle kahekümne väga kaaluka esituse, peamiselt meie mandril. Twyla Tharpile pühendatud ja tema lavastatud ballett “In the Upper Room” on praegu kümne etendusega Floridas (esitajaks Miami City Ballet). Sama lavastus, aga American Ballet Theatre’ilt, oli sügisel kaheksa etendusega New Yorgis ja rändab veebruaris ka Pariisi Châtelet’ teatrisse ning Londoni Sadler’s Wellsi teatrisse. Ateena Megaronis etendab sel nädalal Heinz Spoerli lavastust “Suveöö unenägu” (Shakespeare’i süžeel, aga Glassi Viiulikontserdi muusikal) Zürichi Ballett, Salzburgi festivali 1999. aastaks tellitud Sümfooniat nr 3 (“Requiem, Bardo and Nirmanakaya”) mängis üleeile MDR SO Leipzigi Gewandhausis, dirigendiks Dennis Russell Davies, kelle käe all sünnib ülehomme veel Linzi Landestheateris Daniela Kurzi lavastatud ooperi “Orphée” (Jean Cocteau järgi, 1993) esietendus.

Eile tähistati Glassi sünnipäeva ka Eestis: Mihkel Kütsoni valitud ja dirigeeritud sellesama Sümfooniaga nr 3 ning Klassikaraadios on kuu lõpul Philip Glassi nädal. Täna on sündmuseks “Waiting for the Barbarians” USA esiettekanne Austin Lyric Operas, Erfurti Theateri etendus Saksamaalt Guy Montavoni lavastuses Richard Buckley käe all. Väga menukas nüüdismuusika pianist Richard Trythall (USA) mängib ülehomme Roomas teost “Metamorphosis I – V”, Ensemble Resonanz 22. jaanuari juubelikontserdil Hamburgi Musikhalles samuti Sümfooniat nr 3 ning Keelpillikvartetti nr 2.

Pika sarja viimase etenduse annab Müncheni Balletiteater 30. jaanuaril Carolyn Carlsoni balletiga “If to Leave Is to Remember”, mis põhineb Keelpillikvarteti nr 3 (jaapani kirjaniku Yuki Mishima elust) muusikal. Pariisi Cité de la Musique’is märgib juubelit Kontserdi saksofonikvartetile ja orkestrile esitus, mis on pühendus Raschèri kvartetile ja kõlas esmakordselt Stockholmis; Sümfoonia nr 3 valis juubeliks ka John Storgårds esitamiseks Tapiola Sinfoniettaga 2. veebruaril Espoos. Kodune juubeliõhtu on helilooja kohal viibides Ohios Bowling Greenis, kus kava “Happy 70th Philip!” esitab sealse ülikooli uue muusika ansambel. Järgnevad teoste esitused Milanos, Karlsruhes, Brestis, Glasgows, Edinburghis ja Moskvas, kus Suure Teatri balletiga esietendub 14. veebruaril samuti  Twyla Tharpi lavastatuna ta eelnimetatud balletiõhtu. Uued teosed helilooja töölaual on Toronto “Luminato” festivalil 1. juunil esiettekandele tulev “Book of Longing” Leonard Coheni poeesial, õhtut täitev teos solistidele ja ansamblile; oktoobris aga San Francisco Ooperi tellimusel valmiv uus ooper “Appomattox” Ameerika kodusõja teemal.

 

 

Kütsoni ja Vestmanni dirigendipreemia

 

Seoses Mihkel Kütsoni tulekuga Eestisse Philip Glassi dirigeerima tuleb meenutada, et tegemist on esmakordse Deutsche Dirigentenpreis’i võitnuga mullu oktoobris. Kahe aasta jooksul jälgiti Saksamaal tegutsevaid kuni 36aastasi dirigente, kolme finalisti hulgas võistles Berliini Filharmoonias koguni kaks noort eestlast, veel ka Hendrik Vestmann, kes jäi koos ameeriklase Evan Christiga jagama teist ja kolmandat kohta. Kütsoni võidupreemia oli väärt 15 000, Vestmanni eripreemia 10 000 eurot. Saksa Muusikanõukogu dirigentide foorumi auhinna žürii oli kõigiti autoriteetne, seda juhtis Roger Norrington, liikmete hulgas professorid Jorma Panula, Peter Gülke, Wolfgang Hagen, Rolf Becker jt, hääletas ka publik.

Lisaks veel ühest Eesti noorest dirigendist Kristjan Järvist (34), kes lisaks oma Tonkünstler-Orchesterile Viinis juhatab aina tuntumaid orkestreid kogu Euroopas: üleeile ja eile seisis ta Genfi Victoria Hallis kuulsate traditsioonidega Šveitsi-Romaani orkestri ees, dirigeerides Nielseni “Aladdini süiti”, Davidi Tromboonikontserti ja Christian Lindbergi pala “Mandrake In The Corner” (mõlemas solistiks viimase autor, kuulus rootsi virtuoos, meilgi uusaastakontserdi solist) ning Stravinski süiti “Tulilind” (1945). Peaaegu sama kava (Stravinski asemel Rimski-Korsakovi “Sheherazade”) dirigeeris Kristjan Järvi ka eelmisel kuul Kuningliku Liverpooli Filharmooniaorkestri ees, solistiks samuti Christian Lindberg.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming