Muusikapäevad lõppesid esiettekannetega

Piret Väinmaa

EESTI MUUSIKA PÄEVADE lõppkontsert: TALLINNA KAMMERORKESTER ja solistid LAURI SIRBI dirigeerimisel 14. IV Metodisti kirikus. Muusika otsib meid meie siseaedadest ja meie teda, tahame temast osa saada, oleme temast nakatatud, mõtleme temast ja tegeleme temaga iga päev, iga tund. Kas see pole juba omaette religioon, olgu me ümber ostukeskus või pühamu? Olgu tegemist Eesti või muu maailmanurgaga, muusika ei ole vist kunagi vaid kohaliku tähtsusega: tema ambitsioon on luua-vahendada teist reaalsust, mis eksisteeriks kokkulepitud ajale ja ruumile vaatamata.

Eesti muusika päevade lõppkontsert kinkis publikule 14. IV veel viimase festivaliõhkkonnas esiettekannete kuulamise võimaluse.

Tõnu Kõrvits (1969) ?…neis aedades? altsaksofonile ja keelpilliorkestrile. Kõrvits on aednik, kelle aias paistab valdavalt päike ? ka muusika näis sisaldavat valgust ja õhku. Helendavad viiuli-glissando?d lõid mulje avarusest ja kergendusest, mis aimub teost inspireerinud Astride Ivaski luuletusest (?neis aedades oleme me kokku saanud, / minu muusa, mu vari ja mina. /…/ Selleks et siin, kus valgus kiilitiibadel virvendab, saaksime me üksildase kaevu juures lõpuks / üksteisele otsa vaadata??).

Palju on teoseid, mille muusikaline areng suundub lahendusele, kuid Kõrvitsa teos lähtub lahendusest. Helilooja on saanud inspiratsiooni peoleo laulust ning kasutanud ??neis aedades? Urvastest pärit muinasjutulise sisuga rahvalaulu. ?Muinasjutulisus? ongi vahest parim teose atmosfääri iseloomustav sõna. Muusika tundus peegeldavat valdavalt häid tundeid, rahuliku väreluse taustal oli Virgo Veldi soleerimises kuulda orkestri taustast mõõdukalt eristuvat delikaatset pinget ja sensuaalsust. Muusikaliselt köitev, võrgusarnaselt läbipaistev helikude mõjus sidusa, kuid õhulise tervikuna.

Margo Kõlari (1961) ?Loojang? klaverile ja keelpilliorkestrile sündis helilooja sõnul lihtsusetaotlusest: ?Tahtsin luua kõlaruumi, milles saaksid rahulikult soleerida kuulaja sisemised mõtted?. Tegelikult tekitas teos oma rütmika liikumise taustal korduva motiiviga mulje pigem teekonnast, kuid eks mõju loojang ju visuaalselt päikese teekonnana… Klaveri (solist Mihkel Poll) loitsivat, kummitavat viisi üllatasid orkestri imitatsioonilised kõlakillud. Nostalgilistele septakord-harmooniatele vaatamata tundus teose atmosfäär positiivne.

Kristjan Kõrveri (1976) teost pealkirjaga ?co? löökpillidele ja keelpilliorkestrile iseloomustas sündmusterohkus ja materjali mitmekesisus, muusika pulbitses ideedest ja kõlaleidudest. Löökpillidele kirjutatud materjalist lõi end üleolekuga läbi solist Vambola Krigul. Kõrveri teosest jäi esimesel kuulamisel kirevalt paljusõnaline ning ekspressiivne mulje.

Timo Steineri (1976) ?Aga pilved tulevad vahele, ei näe täpselt…? viiulile ja keelpilliorkestrile on inspireeritud vendade Johansonide laulust. Helilooja ise ütleb oma teose kohta järgmist: ?Teose helipilt on nagu vaade linnulennult või lennuki aknast, kus intensiivses päikesekiirguses paistavad läbi pilvede maalapikesed, veesilmad, rahvad. Püüad tabada meeleolu, mõistatada, mis teoksil, aga pilved tulevad vahele, ei näe täpselt…?

Steineri ?kaubamärgid? on lihtsus, voolav kulgemine, quasi-naiivsus, teatav mänglevus materjaliga. Paiguti tundus muusika lausa visuaalselt tajutav, illustratiivne, rääkimata õrnadest muusikalistest vihjetest lennutrajektoori alla jäävate maade muusikalisele koloriidile. Tegusa intensiivsuse ja selgete muusikaliste eesmärkidega soleeris Andres Kaljuste viiulil. Tallinna Kammerorkestri hea koostöö dirigent Lauri Sirbiga jätkub loodetavasti ka väljaspool festivali.

Eesti muusika päevad on lõppenud. Aastad, mis Eesti muusika päevadel seljataga ? juba 20. festival! ? äratavad minus soovi õnnitleda paljude heliloojate-interpreetide kõrval ka korraldajaid Timo Steinerit ja Ülo Krigulit.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming