Ooper esmakordselt Hiiumaal

Tiia Teder

XIV Hiiumaa kammermuusikapäevad, Camille Saint-Saënsi ooperi „Simson ja Delila” kontsertettekanne: esitasid Tuula Paavola (metsosopran), Roland Liiv (tenor), Arto Hosio (bariton), kammeransambel Ville Matvejeffi juhatusel ning tantsija Tiina Myllymäki 13. VII Kärdla kirikus. Juba neliteist aastat Hiiumaa suve muusikaga rikastanud Hiiu kammermuusikafestivali tänavune suurim ettevõtmine oli Camille Saint-Saënsi ooperi „Simson ja Delila” kontsertettekanne Kärdla kirikus. Teadaolevalt oli see esmakordne ooperiesitus Hiiumaal sest ajast peale, kui saar kerkis merest! Erakordne sündmus tõi väikelinna kiriku rahvast täis. Õhtut sisse juhatades lausus Kärdla koguduse õpetaja Hüllo-Kristjan Simson, juhtumisi ooperi nimitegelase nimekaim, et Simsoni ja Delila loo sõnum on inimlikust nõrkusest ja jõust, mis tuleb jumala käest. Suurte tunnete muusikalis-dramaatilise kokkupõrke esitas Hiiumaal kammerlik ansambel kolme ooperisolistiga. Ooperite kontsertettekanded on kontsertmuusikas omaette nähtus. Väikeste eelarvete ja kahaneva klassikapubliku ajastul aitab kontserdi vormis esitus hoida vokaalkunsti tippsaavutusi elus. Demokraatlik võimalus kuulata ooperit peaaegu kõikjal on ka võrratult odavam kui lavastus muusikateatris. Kontsertettekandel on nii esteetilisi kui ka hariduslikke tahke, mida võiks Eestiski senisest rohkem rakendada. Maailmas tegutseb mitmeid ooperikontsertidele pühendunud teatreid ja truppe, sageli kaasatakse ettekandmisse kohalikke koore ja noori artiste. Rahvusooper Estonia teeb samuti igal aastal mõne muusikaliselt rikka ooperi kontsertettekande ning ka Saint-Saënsi „Simson ja Delila” on kõlanud 2005. aastal Estonias kontsertvariandis.

Peamine on ikkagi muusika. Kui ooperi lavastustes on tähtsaim roll lavastajal, siis kontsertettekande määravad dirigendi ja muusikajuhi valikud. Hiiumaa ooperiettekande valmistas ette väga mitmekülgne Soome muusik Ville Matvejeff, kes on oma noorusele (s 1986) vaatamata kirkalt silma paistnud nii pianisti, laulja kui dirigendina, tegutsenud näiteks Esa-Pekka Saloneni assistendina ja Karita Mattila kontsertmeistrina. Seekord kõlas tema „Simsoni ja Delila” arranžeering kammeransamblile, kolmele solistile ja tantsijale.

Põhiliselt Soome muusikutest koosnevas ansamblis olid keelpillid, puupillid, trompet, metsasarv ning puuduvaid tämbreid ja kõlaruumi täitis klaver. Mahukate teoste kammerseadetel on oma vaieldamatu võlu: taandatud on heliline ohtrus, suurustav paatos ja muusika on mõõtmetelt justkui kuulajatele lähemal. Romantilise prantsuse suurooperi kammerseade lõi just sellise koduse musitseerimise meeleolu, mis sobib väikelinna kirikusse. Kõik oli olemas, muusika vorm kandis ja kõlaline ampluaa oli elamuslik. Võib-olla vaid kahes kulminatsioonistseenis jäi väikesel orkestril vägevusest vajaka: armastus- ja juukselõikamisepisoodis ning templi varisemise pildis ooperi lõpus.

Solistid olid tõelised ooperilauljad. Delila osa laulnud Tuula Paavolal on sügav ja tumedavärviline hääl ning tema rollide nimistus on ka kontra-aldi suurrollid, Britteni „Lucretia teotamine” ja Mahleri „Surnud laste laulud”, samuti kandvad osad klassikalistes ooperites ja nüüdismuusika lavaoopustes ning kammermuusika ja suurvormide partiid. „Simsoni ja Delila” kontsertettekandeis on Paavola kaasa teinud mitmeid kordi. Uhkelt kõlas tema esituses ooperi kuulsaim number Delila aaria, imekaunis muusika ooperi kõige õelamas stseenis, kus armastuse sirmi varjus hiilib needuslik pettus.

Muljetavaldavalt musikaalne oli Arto Hosio esitus Ülempreestrina. Hosio on samuti kogenud ooperilaulja. Tema rollide nimekirja kuulub mitmeid tähtsaid repertuaariteoste osi, aga ka roll Jüri Reinvere ooperis „Puhastus”.

Eesti tenor Roland Liiv on ooperi- ja oratooriumisolist, keda Eesti publik on hinnanud kõrgelt mitmes lavastuses. Simsoni rollis kandis Liiv väljenduslikult peategelase dramaatilist rolli, viies nõrkuse ja tugevuse teekonna võiduka lõpuni. Ettekandes oli oluline roll ka baleriinil (Tiina Myllymäki), kelle ilmumine ja koreograafilised stseenid lisasid kontserdile etenduslikkust. Teose jälgimisel pakuti abiks slaide piltide sisuseletuse ja illustratsioonidega.

Hiiumaa muusikaelus oli sel suvel mitu kaalukat sündmust. Esimese ooperiettekandega kõrvutatav oli Tallinna Kammerorkestri kontsert Moskva noorte muusikute algatatud festivalil „Homecoming” (samanimelist festivali korraldatakse aastast 1998 ka kodulinnas), mille raames kõlas esmakordselt Erkki-Sven Tüüri orkestrimuusika tema kodusaarel ja sünnilinnas. Oluline tegur on Hiiumaa võimaluste paranemisel ka uuel Estonia kontsertklaveril, mille kunstimetseen ja ärimees Enn Kunila mullu saare kultuuriüritusteks kinkis. See pill on olnud üks peategelasi paljudel Hiiumaa suvemuusika kõrghetkedel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming