Ooperilavadel armu ei anta

Igor Gar?nek

Mati Palmi pilguheit Peterburi tähendusrikkale ooperilauljate konkursile. Peterburis toimus hiljuti VI rahvusvaheline Nikolai Rimski-Korsakovi nimeline noorte lauljate konkurss, millest võttis osa 75 solisti 25 riigist. ?üriis, mille esimees oli maailmanimega tenor Vladimir Atlantov, osales ka EMA professor Mati Palm.

Rimski-Korsakovi konkurss ja rahvusvahelisus ? kuivõrd tunnetavad teiste maade solistid vene muusikat?

Kuna Rimski-Korsakovi konkurss on nimeline, siis on tema loomingule seal pühendatud ka suurim tähelepanu. Mis tähendab, et konkursi kõikides voorudes tuli laulda tema teoseid, sealhulgas ka ooperiaariaid kolmandas voorus. Ja et konkurss on juba kuues, on välja kujunenud ka oma traditsioonid.

Muidugi, peale Rimski-Korsakovi esitatakse seal teisigi vene heliloojaid, eelkõige palju T?aikovskit ja Rahmaninovi, mis teeb lääneriikidele osavõtu ehk keeruliseks. Aga varasemast on ju teada, et sellel konkursil on edukalt osalenud Saksamaalt ja Austriast, rääkimata Poolast ning teistest slaavikeelsetest riikidest lauljaid.

Osavõtjate rahvusvahelisuse tagab see, et praegusel Venemaal õpib küllalt palju välismaa noori. Nad valmistavad ka oma vene repertuaari ette vene professorite juhendamisel ning on tihtipeale saavutanud üllatavalt hea taseme. Huvitaval kombel ka Korea, Jaapani ja Hiina solistid. Viimasel ajal on noorte solistide õppekeskuses Peterburi Maria teatri juures ehk nn akadeemias soomlasi (varem oli ka paar eestlast), lisaks norralasi ja üks laulja isegi Uus-Meremaalt, nii et rahvusvaheline õppimisring on seal oluliselt laienenud.

Mida huvitavat torkas konkursil silma-kõrva, mis pälvis enim tähelepanu?

No sel korral oli esiteks juba väga kõrgel tasemel ?ürii, mis koosnes maailmanimedest, näiteks Viini Riigiooperi direktor Ioan Holender või maailma dramaatiliste sopranite üks liidreid bulgaarlanna Ghena Dimitrova. Lisaks Pekingi konservatooriumi lauluosakonna juhataja Guo Shuzheng, keda tunnen varasemast T?aikovski-konkursist.

Osavõtjate puhul väärib tähelepanu, et kontratenoreid oli sel korral kaks, kellest üks (Juri Minenko) jõudis teise preemiani, ja ütleks, et ma pole oma kõrvaga nii head kontratenorit enne kuulnud. Enamuse preemiaist nopivad Maria teatri nimetatud akadeemia noored lauljad, kes on konkursiks väga hästi ette valmistunud ? nende väljatöötluse viimistlus on äärmiselt kõrge. Hiljuti saime EMAs kuulda selle akadeemia juhti Larissa Gergievat, kui ta viis siin läbi oma meistriklassi; saime aimu tema nõudmistest mitte ainult vene muusika, vaid ka diktsiooni, intonatsiooni, fraseerimise, tegelikult kõige sinna juurde kuuluva alal.

Eestist osales sellel konkursil esmakordselt metsosopran Monika-Evelin Liiv, kes pääses II vooru. Mis on siiani olnud ka eesti lauljate rahvusvaheliste konkursside lagi. Üks leedulanna ning jaapani sopran jõudsid ka siiski finaali.

Kuidas hindate selle konkursi taset teiste maailma ooperilauljate konkursside kõrval?

Maailma olulisemad konkursid on Sheffieldi konkurss Suurbritannias, teiseks Domingo konkurss, kus Domingo valib endale isiklikult finalistideks partnereid, ja Mirjam Helini konkurss Soomes. Neid ühendab see, et konkursside osaluse tase sõltub preemia suurusest: kui peapreemia on rohkem kui 20 000 dollarit, siis on sinna ka väga suur tung ja kõrge klassiga lauljad sinna ju lähevadki. Teistele konkurssidele, kus preemiad kõiguvad kolmest 10 000 dollarini, pole nii suurt trügimist. Rimski-Korsakovi-nimelise konkursi paneksin ma nii-öelda keskmisele rahvusvahelisele tasemele.

Kuidas iseloomustaksite konkursil osalenud lauljate hääle väljatöötluse taset?

Ma enam ei üllatu, et Venemaal on niivõrd häid, nii muusikalis-vokaalselt väljatöötatud, viimistletud ja ka keeleliselt perfektselt teost valdavaid lauljaid. See tendents on kasvanud väga kiiresti viimastel vabaduseaastatel, sest praegused vene noored lauljad võivad sõita Lääne-Euroopasse. Ma tean mitmeid venelannasid Viini lihviga, päris Saksamaa kooliga, rääkimata Itaaliast.

Olen tähele pannud, et eriti Maria akadeemia lauljad ei forsseeri häält mitte kunagi ? seda võivad veel teha ehk kaugemalt, kusagilt Siberist või Lõuna-Venemaalt tulnud, ainult et hääle kuritarvitamisega nad kunagi mingit edu ei saavuta. Just see täpsus, puhtus, hääle kerge käsitlus ongi Maria teatri lauljate eelis, miks nad võidavad nii palju auhinnalisi kohti. Mitte ainult muusikaline, vaid ka keeleline täpsus peab olema väga suur. Need noored, keda praegu valmistatakse ette eelkõige Maria teatri jaoks, peavad hiljem olema valmis selle teatri au kaitsmiseks suurtel maailma lavadel ? ja seal mingit armu ei anta.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming