Pealelend

T.M.

Tänavu suvel jõuab Viljandi vanamuusikafestival ilusa tähtpäevani: 13. – 17. VII toimub see juba 25. korda. Sirp uurib, kuidas on juhtunud, et vanamuusikafestivali noorem, pärimusmuusikale  keskendunud kaaslane oma eelkäijat publikumenult ja tuntuselt varjutama kipub. Viljandi vanamuusikafestivali kunstiline  juht NEEME PUNDER : Nii on kujunenud jah, eks siin ole palju põhjusi. Kõigepealt peab tunnustama folgi meeskonna väga head turundustööd, kuid kindlasti on asi ka žanrispetsiifikas. Rahvamuusika on alati olnud igale inimesele mõistetav, seda võib ka viljelda ükskõik kus, ka õlleklaasi taga. Nii võibki kujuneda, et see muusika on väga sobilik suurtel rahvakogunemistel, kus seda ei pea eriti kuulamagi, soovi korral võib selle saatel  ka tantsida või hoopis möllata. Vanamuusikas seevastu on väga suur osa kunstmuusikal, teostel, mis kõlasid kirikus jumalateenistustel või siis õukondades aristokraatses seltskonnas. Selle muusika mõistmiseks on vaja kuulamisoskust ja -harjumust, teadmisi, süvenemist. Arvan, et muusikas on väga suur võim, aga see võim avaldub ainult siis, kui oskad seda tähele panna, tungida otsekui sellesse sügavale sisse – ainult nii saab ka tõelise  elamuse ja süvatunnetuse.   

Eesti üks vanemaid muusikapidustusi Viljandi vanamuusikafestival on alati pakkunud võimalust enda sisse vaatamiseks. Tean, et paljud ei tahagi seda teha, aga ikka on piisavalt  ka neid, kes seda teevad kohe väga heal meelel. Ja see ongi meie publik – tõeline ja haritud ja tundlik. Huvitav on, et paljud muusikud, kes olid nooruses pinnapealsema tunnetusega, on õppinud vanuse ja kogemuse kasvades enda sisse vaatama. Mõtlen siinjuures Tõnis Mäe peale, kes paarkümmend aastat tagasi poleks ka ise osanud arvata, et hakkab koos Hortus Musicusega oma lugusid laulma. Aga nii on juhtunud, kuulda saab  seda Viljandis kavas „Ajatud trubaduurid”. Muuseas, Tõnis ise avaldas soovi Hortusega üles astuda. Üldse arvan, et inimese üks olulisemaid omadusi on oskus ja võime keskenduda. Minu meelest peaks selle oskuse arendamisele pöörama tähelepanu juba maast madalast. Kontserdil saab seda suurepäraselt harjutada nii kuulajana kui ka esinejana. Tõsi, situatsiooni saab ka veel võimendada. Meie oleme kasutanud selleks hämaraid, müstikat täis ruume nagu Viljandis seda on nt baptisti kirik. Nüüdsel festivalil kõlab seal Musta mere Doni kasakate koor vene kirikumuusika ja rahvalauludega. Nad laulavad sellise hingestatuse ja sisemise jõuga, et kuulajatel jääb kindlasti hing otsekui kinni. Inspiratsiooni sisevaatluseks soodustab samuti Bonifatiuse gildi pööningusaal, mis on Viljandis täiesti uus ja meie avastatud kontserdipaik.  Eriti tugeva emotsiooni saab sest ruumist öösel – need, kes tulevad nautima Vladimir Šuljakovski (viiul, vioola Venemaa) ja Sergei Gasanovi (sitar, duduk, bansuri, Venemaa) esinemist Euro-Aasia projektis ning Tallinna Kitarrikvarteti kava „Vivaldi öö”, kogevad seda juba omal nahal.       

Ülevad mõtted, puhas ja kirgas sisetunne tulevad lähemale, kui viibime esteetiliselt kauneis paigus – see on vana tarkus. Viljandis on niisugusteks kohtadeks Jaani ja Pauluse kirik. Esimene on ilmselt Eestis parima kõlaga, mistõttu oleme seal korraldanud kvaliteetseima muusikaga kontserte, sel korral kuuleb seal Palestrina teost „Missa Papae Marcelli” Voces Musicaleselt koos dirigent Risto Joostiga ja Hollandist pärit National  Youth Fanfare Orchestra liikmetega. Jaani kiriku fantastiline akustika annab võimaluse nautida peenemaidki kõlaefekte, mida plokkflöötidel demonstreerib hiilgavalt Šveitsist pärit Conrad Steinmann oma Ensemble Diferenciasega. Viljandi vanamuusikafestival ei püüagi ilmtingimata suuri masse, meie ideoloogiaks on pilgu pööramine sissepoole: tahame osutada nendele rikkustele, mis seal varjul. 

Festivalikava http://kultuuri.net/muusika/vanamuusika

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming