PEALELEND

Toomas Velmet

Eile algas Pärnus I rahvusvaheline Järvi suvefestival. Festivali korraldaja Kristjan Hallik, kas uue festivali inkubatsiooniaeg on pikk?        KRISTJAN HALLIK: Festivalina on see tõesti uus, aga juured on üsna sügaval: see on välja kasvanud Pärnu dirigentide meistrikursustest, mis on kestnud juba aastaid Oistrahhi festivali osana ja ka eraldi. Festivali ideed hakkasid kuju võtma eelmisel aastal, kui peale dirigentide kursuste toimusid ka keelpillimängijate kursused. See tõi kokku väga palju häid interpreete, kes kõik muidugi ka esinesid edukalt. Nii tekkiski päris loomulikult festivali idee kutsuda kokku võimalikult palju neid eesti interpreete, kes töötavad laias maailmas, ning lisaks ka välisartiste, kes võiksid siin ühtlasi õpetada.     

    

Ega ma eksi, et festivalil osaleb kümme interpreeti, kellel perenimeks Järvi?       

Vastab tõele, siiski ei ole see ammendav Järvide konglomeraat, mõni on seekord veel kõrvale jäänud. 

Reklaamite, et üles astub neli sümfooniaorkestrit?   

Reklaam ei valeta, kuigi neist üks on Üle-eestilise SO kammerorkester, kuid seegi sisaldab puhkpillikoosseisu, nii et on sümfooniavõimeline.  Täiskoosseisulised on Pärnus loomulikult Linnaorkester, esmakordselt kokku tulev Järvi festivaliorkester ja Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester. Festivali SO koosseis on äärmiselt põnev: selle tööst on lubanud osa võtta absoluutselt kõik, kes on festivalile kutsutud, ka mitte-eestlastest välismuusikud, kelle hulgas on hinnatud soliste. Piisab, kui nimetan, et meie orkestri kontsertmeister on Deutsche Kammerfilharmonie kontsertmeister Florian  Donderer ja esimene klarnet Fabio di Casola, mees, kes kuulutati Šveitsis aasta muusikuks (juhin tähelepanu, et mitte aasta klarnetistiks!). Tal on omanimeline festival Šveitsis, kuid ta mängib hea meelega ka Järvi festivaliorkestris. Muidugi viib ta läbi meistrikursuse ja osaleb ka kammerprojektides. 

Palun lühidalt iseloomustada esitatavat?   

Festivali repertuaar on 99 protsenti klassikaline kammer- ja sümfooniline muusika. On hetkelisi kõrvalekaldeid nüüdis- ja barokkmuusika suunas, aga ooperimuusikat pole üldse kavas. Loomulikult on tähtis koht eesti muusikal, autoritest mainiksin Eduard Oja, Erkki-Sven Tüüri,  Arvo Pärti ja Tõnu Kõrvitsat.   

Nii festivali kui meistrikursuste baas on arvatavasti Pärnu kontserdimaja oma suurepäraste võimalustega?     

Me resideerume tõepoolest kontserdimajas ja lisaks toimuvad kontserdid ka Eliisabeti kirikus, raekojas, Ammende villas ja külaliskontsert Tori kirikus ning kaks lisakontserti: järvekontsert koostöös Leigoga ja kammerkontsert Otepää kirikus. Leigol võetakse kokku dirigentide kursus ja ettekandele tuleb kava „Strauss Peterburis” – mäletatavasti kava, mis jäi ära 1. jaanuaril.     

Kas legendaarne viiulikunstnik Ivry Gitlis (Prantsusmaa, sünd 1922) tuleb?     

Tuleb! Ta on meil peaesineja ning tema lavapartnerid on tippviiuldajad Anna-Liisa Bezrodny, Mari-Liis Uibo, Triin Ruubel, Tatjana Berman (USA), Miina Järvi ja Mari-Liis Päkk.       

Kui Soome on tuhande järve maa, siis Eesti vähemalt kümne Järvi muusikamaailm …       

Meie nõustaja Paavo Järvi on deklareerinud, et tegemist on Järvi festivaliga, kuhu on oodatud kõik noored aktiivsed eesti muusikud, kes töötavad välismaal, ja see peaks küll olema vastus presidendi üleskutsele „Talendid koju!”. Eriti hea on see, et neil aktiivsetel interpreetidel pole ideede puudust, oleks vaid võimalusi ja aega neid realiseerida, aga ma olen veendunud,  et on. Järgmised aastad on juba planeeritud.       

Küsinud Toomas Velmet

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming