PEALELEND: Eri KLas

Heili Vaus-Tamm

Eri Klas, Birgitta festivali kunstiline juht, milliseid huvitavaid nähtusi on festivali korraldajad leidnud muusikateatri maastikul? Kuidas kaardistada festivali arengusuundi? Lausa avastuslik on füüsilise teatri kasutamine barokkooperis „Orpheus ja Eurydike”. Kuna ooperi tegevus toimub osaliselt teispoolsuses, siis nii on ka meie ooperi tegevus kahel tasandil. Lauljad tegutsevad laval, aga  füüsilise teatri artistid liiguvad kogu kloostriruumis. Saksa teatri Pan-Optikum efektsed tehnilised lahendused võimaldavad lennata publiku pea kohal, siseneda kõrgetest akendest – nagu alateadvusel, pole ka nende liikumisel piire. Samas pakume barokkooperi kõrgtaset: Orpheuse osas on kontratenor Mikael Bellini Rootsist. Kiev Modern Ballet üllatab tavatu võtte, ooperimuusikale tehtud psühholoogiliselt tugeva balletiga.

Kui Bizet’  ooperis „Carmen” näeme lahti rulluvat vaid tegevust, siis nüüd näeb sama muusika taustal selle tegevuse psühholoogilisi tagamaid, seda väga efektses vormis. Nende kavast leidsime ka Arvo Pärdi ja Pēteris Vasksi teostele loodud lühiballetid, nii et esimest korda kõlab festivalil Pärdi muusika. Novaja Opera trupiga saame siia Covent Gardeni juhtiva lavastaja Eliah Moshinsky „Sevilla habemeajaja” versiooni. Festivali korraldajad töötavad  lisaks avastuste otsimisele ka koostöös oma publikuga ja nii on meil sel aastal kavas kaks juba pikka aega küsitluslehtedel soovitut: Wagneri ooper ja festivali enda produktsioon, kloostriteemaline „Carmina burana”. Wagneri „Lohengrini” toome aga põnevas lavastuses, mis on ka meie üks prioriteete. Fassaadliku ja justkui kohustusliku kangelaslikkuse taha vaatab Taani Ooperi pealavastaja Kasper Holten, juhatab Jan Latham-Koenig  Inglismaalt. See on Novaja Opera lavastus, kuninga rollis aga Ain Anger. Kloostriteemaliste lugude leidmine on meie festivali pärusmaa: sel aastal toome lõbusa kloostriloo („Carmina burana”) kõrvale ka traagilise (Eino Tambergi „Joanna tentata”) Teet Kase uuslavastuses. Aga uued suunad? Läbirääkimised käivad uue eesti ooperi osas, kus ka tehnilised lahendused loodetavasti teatritehnika viimane  sõna. Veel tahame tuleval aastal publiku ette tuua esmakordselt ühe juhtiva videokompanii režii tuntud ooperile. Ja loodame leida maailmast ajaloolis-religioosse etenduse nagu Taiwani projekt mullu. See suund on jällegi meie kloostrifestivalile ainuomane.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming