Pealelend – Tanel Veeremaa, Eesti teatri- ja muusikamuuseumi direktor

MARIA MÖLDER

Helilooja Liisa Hirsch kuulutati 7. III Heino Elleri nimelise preemia laureaadiks. Viimati sai preemia 2011. aastal pianist Sten Lassmann. Muuseumil on ka muidu põnevad ajad.

Miks otsustas ETMM just nüüd Heino Elleri nimelise preemia välja anda?

Otsustasime preemia välja anda helilooja 130. sünniaastapäeva puhul. Laureaadi otsustab muusikavaldkonna spetsialistidest koosnev eksperdigrupp. Kindlasti hakkab preemia väljaandmine edaspidi kattuma Heino Elleri ümmarguste tähtpäevadega, üks preemia jääb veel sinna vahele. Loodame, et sellise ajaraami korral on ekspertidel piisav ülevaade ja jagub inimesi, kelle vahel valik teha.

ETMM avab ka uue ekspositsiooni.

Üldsus tunneb muuseume peamiselt ekspositsioonide kaudu. Iga ekspositsiooni alus on muuseumi kogud. ETMMi kogud on ühed Eesti muuseumide suurimad: meie kogus on umbes  730 000 museaali. Ekspositsioonipind on meil aga üks Eesti väiksemaid (u 200 ruutmeetrit) ja seega saame ekspositsioonis näidata vaid väikest osa kogust.

Uus ekspositsioon kannab pealkirja „Lood ja laulud“ ja selle kontseptsioonis on rõhk sõnal „Eesti“. Räägime sellest, kes me eestlased oleme, missugune on olnud meie ajalugu, kuidas on ajalugu mõjutanud meie muusika ja teatri arengut ning kuidas on muusika ja teater mõjutanud ajalugu.

Kui seni on ekspositsioonis olnud väljas peamiselt muusikainstrumendid, siis nüüd näitame peale instrumentide paljude muusika- ja teatriinimeste isiklikke esemeid. Selleks et pealekasvav põlvkond tunneks ja väärtustaks muusika ja teatri pärandit, oleme ekspositsioonis mõelnud lastele tegevuse pakkumisele.

Uus ekspositsioon on nii ülesehituselt kui ka kujunduselt teistmoodi kui varasem, aastakümneid näha olnud väljapanek, tunduvalt rohkem on museaale. Loodame, et ekspositsioon annab inimestele teadmisi, aga ärgitab ka küsima ning meie muusika- ja teatriajaloo kohta rohkem uurima.

Kuuldavasti ühineb ETMM varsti Eesti ajaloomuuseumiga.

ETMM ja EAM peaksid ühinema paari aasta pärast. Peamised muudatused puudutavad administratiivset tööd. Muuseumi neli alustala – kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine – jäävad endist viisi peamisteks. Muuseumide kogud jäävad eraldi ning töö jätkub oma valdkonnast ja kogude spetsiifikast lähtuvalt.

Ühinenud muuseumis saab võtta tööle spetsiifilisemate teadmiste ja oskustega inimesi. Praegu on meie kogudega tegelevate inimeste tööülesanded jaotatud mitme valdkonna vahel. Samuti saame struktureeritumalt muuseumi kogusid Muuseumide Infosüsteemi sisestada: nii saab tulevikus teha korraga otsinguid kõigi muuseumide kogudes leiduvate materjalide hulgast, k.a ETMMi kogud.

ETMMi publikuga seotud tegevus jääb ikka seotuks kahe olulise suunaga: aidata kõiki, kes soovivad uurida meie muuseumi kogudes leiduvaid materjale, samuti jagada infot ja suunata järjest rohkem inimesi väljastpoolt muusika- ja teatrivaldkonda väärtustama selle valdkonna ajalugu. Laiema publikuni jõudmiseks jätkame muuseumi haridus­tegevusega, korraldame oma valdkonnaga seotud üritusi, anname välja trükiseid ja teeme näitusi.

Peale uue ekspositsiooni avame oktoobris seoses „EV 100“ ja ELi eesistumisega Brüsseli muusikainstrumentide muuseumis Eesti rahvapillide näituse. Poolteist aastat oleme „EV 100“ projekti raames kogunud Eesti levimuusika­pärandit ja 2018. aasta esimeses pooles valmib Maarjamäel Eesti ajaloomuuseumi uuenenud kompleksis Eesti levimuusika­ajaloo ülevaatenäitus.

Need protsessid nõuavad pingutust kõigilt meie muuseumi töötajatelt, kuid prioriteet on ikka kogud ja meie väike kollektiiv annab nendega tegelemisel endast parima. Peale igapäevase kogudega seotud töö on selle aasta üks suuri ettevõtmisi hoidlaruumide remont ja suure hulga esemeliste museaalide ümberpaigutamine parematesse hoiutingimustesse. Need tööd küll välja ei paista, kuid kõik tehakse selle nimel, et meie muusika- ja teatripärand oleks ka kaugemas tulevikus uurimiseks olemas.