Rahvusraamatukogus loomisel Neeme Järvi fond

Ene Pilliroog

Hooaeg 2003/2004 oli Neeme Järvile 22. ja ühtlasi viimane hooaeg Göteborgi sümfooniaorkestri, mis kannab just tema töö tulemusena alates 1997. aasta maikuust tiitlit Rootsi Rahvuslik Sümfooniaorkester, peadirigendina. Alustanud selles positsioonis 1982. aastal, sai temast pikima staa?iga peadirigent orkestri ajaloos. Sidemed aga ei katke, sest nüüdsest on ta seal peadirigent emeritus, ta loometöö on kirja pandud 224-leheküljelises raamatus ?A passionate affair. The Story of Neeme Järvi and the Gothenburg Symphony Orchestra?, mis sisaldab ka fotosid ja kaks CDd.

Ometi tuleb tal siinjuures nii mõndagi oma elukorralduses ümber mõelda, sest mitmel mandril töötaval dirigendil on olnud ju ka mitu kodu. Göteborgi kodu korda seades, kontsertide kuulutusi ja kavalehti, hooaegade bro?üüre, ajalehtede väljalõikeid, intervjuusid, kirjavahetust, raamatuid, noote, plaate jm üle vaadates tuli tal mõte, et on õige aeg need ühte paika koondada ja kaheldamatult väga suure kultuuriloolise väärtusega materjalid kõigile huvilistele ning uurijatele seeläbi kättesaadavaks teha.

Rahvusraamatukoguga on Neeme Järvit sidunud aastatepikkune koostöö, raamatukogu pere on talle eriliselt tänulik juba esimese suure kingituse eest 100 CD näol, mis jõudsid seoses Chandos firma kuldplaadi väljaandmisega ka rahvusraamatukogu fondi juba 1992. aastal, mil uus hoone Tõnismäel ehituslikult veel päris valmiski polnud, raamatukogul mitmesuguseid majanduslikke raskusi ja muusikaosakonna CD-kogu väga väike. Sellest ajast peale hakkas Neeme Järvi raamatukogule saatma nii oma plaate kui ka muud materjali, nüüd kogub raamatukogu ka Paavo ja Kristjan Järvi salvestisi. Selle aasta juunikuu arupidamiste tulemusena langetasid rahvusraamatukogu ja Neeme Järvi ühe põhimõttelise otsuse: on aeg hakata koostama ja kujundama Neeme Järvi fondi. Mida hakkab Neeme Järvi fond sisaldama?

Orkestrid. Kahtlemata on praegusel hetkel raamatukogule juba saabunud materjalide osas ülekaal nn Göteborgi orkestri perioodi kajastusel, on ju see pärit Göteborgi kodust. Kuid selge on see, et erinevas mahus on fondi lisandumas varasem tegevus Eestis, koostöö Moskva ja Leningradi juhtivate orkestritega ja Jevgeni Mravinski, Gennadi Ro?destvenski, Kirill Kondra?ini ning Juri Temirkanoviga, peadirigenditöö Birminghami Sümfooniaorkestri, Glasgow?s asuva ?oti Kuningliku Rahvusorkestri ja USAs Detroidi Sümfooniaorkestriga, külalisdirigendina Philadelphia, Chicago, Bostoni ja New Yorgi Filharmooniaorkestriga, Jaapani Filharmoonia Orkestriga Tokyos ja veel üle 70 orkestriga kajastava töö sisu, sest ainuüksi viimase kümne aasta sees on Neeme Järvi andnud umbes 1000 kontserti 125 linnas. 2005. aastast saab temast New Jersey Sümfooniaorkestri muusikajuht.

Teatrid. Kindlasti hõlmab see tööd Estonia teatris, aga ka etendusi Buenos Airese Teatro Colonis, Rio de Janeiros, New Yorgi Metropolitan Operas ja Pariisi Rahvusooperis.

Festivalid. Kas koos oma orkestritega või siis külalisdirigendina on ta osalenud paljudel rahvusvahelistel festivalidel: Edinburgh, London Prom, Broghton, Netherlands Festival, Kerkrade, Cheltenham, Aldeburgh, Firenze, Luzern, Tanglewood, Bergen, New Yorgi ?Mostly Mozart?, Los Angelese ?Hollywood Bowl?, Clevelandi Blossom Festival, Stuttgardi Europe Festival, Ateena, Tallinn jne.

Eesti muusika maailmas. Selles, kuidas ja kas maailm tunneb näiteks Eduard Tubina, Heino Elleri, Artur Lemba, Veljo Tormise, Eino Tambergi, Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri heliloomingut, on oma panus ka Neeme Järvil. Rudolf Tobiase suurteose ?Joonase lähetamine? ettekanne ei olnud mitte üksnes Peterburi 300. aastapäeva tähistamise pidustuste kõrghetki, vaid üldist suurt huvi ning tähelepanu pälviv muusikasündmus kõikjal, kus see teos kõlanud on: Eestis, Rootsis, Austraalias.

Heliplaadid. Tänaseks on Neeme Järvi üks enim salvestatud dirigente oma üle 350 plaadiga, neist märkimisväärne osa on tehtud Göteborgi Sümfooniaorkestriga. Pikaajaline koostöö on tal välja kujunenud selliste firmadega nagu BIS Rootsis, Chandos Suurbritannias ja Deutsche Grammophone.

Kõigele lisaks kirjavahetus, arvustused, intervjuud, fotod, muud dokumendid. Niisugune on esialgne kirjeldus, mida hakkab sisaldama Neeme Järvi fond. Töö on alles algusjärgus.

Miks võiksid Neeme Järvi fondi vastu huvi tunda noored muusikud, oma teed alustavad dirigendid ja laiem kultuuriüldsus? Aga seepärast, et kas või omaenese edasiminekuks otsida vastuseid küsimustele: kuidas on jõudnud maailma ühe väikese maa Suur Mees; miks on maailm jäänud kuulama Sõnumit, mida ta tuli tooma. Üldteada on tõsiasi, et orkester mõistab paari minutiga, mis masti mees (või naine) on dirigent. Kui küsida, et mis on saani ja ree vahe, siis vastus oleks selline, et saani ette rakendatakse hobune, aga rege peab ise vedama. Küsimus on ka see, kuidas Neeme Järvi on need asjad oma dirigendielus osanud ära lahendada, leidnud väga kiiresti ja hea kontakti orkestritega, kellega ta on kokku puutunud ? ja miks teda hinnatakse ja armastatakse nii Eestis, Rootsis, mitmel pool mujal Euroopas ja Ameerikas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming