Riga 2014: muusika

Tiina Mattisen

Muusika pärast on Riiga ikka sõidetud, kõige sagedamini ehk sealsesse mainekasse ooperimajja. Homme startiv kultuuripealinna aasta annab selleks põhjust liigagi palju, et siinkohal kõike üles lugeda. Juba homme saaks valida Olga Jegunova klaveri­õhtu, Matīss Čudarsi ja Rūdolfs Macatsi jazzkvarteti kontserdi ning Riia keskturul korraldatava retromuusika kontsert-performance’i vahel. Ja mitte ainult.

Lätlastel on palju säravaid muusikuid. Kõige sagedamini kuuleme Eestis nende koore: segakoori Latvija, kelleta me vokaalsümfoonilisi suurvorme ei taha (saa?) ette kanda, ja Läti Raadio koori, kes viimati rõõmustas meid Toivo Tulevi keerukate kooripartituuride vaimustava ettekandega. Raadiokoor osaleb sarjas „Bach. Passion. Riga” Taani dirigendi Lars Ulrik Mortenseni käe all koos maineka barokkorkestriga Concerto Copenhagen Bachi „Johannese passioni” ettekandel (18. IV), nende oma dirigent Kaspars Putniņš  juhib kultuuripealinnas  festivalil „Tenso päevad” Euroopa kammerkooride workshop’i (17. ja 18. X), olles siis juba ametis meie EFK peadirigendina. Festivali enda kavas aga kõlab nt 22. oktoobril Pēteris Vasksi ja Arvo Pärdi looming.
Mõistagi on lätlastel maailma­lavadel esinevaid suurkujusid, keda nüüd oodatakse kultuuripealinna. Näiteks Aleksandr Antonenkot, kes rohkem Metis, Covent Gardenis ja Viini Riigi­ooperis laval ja keda meiegi enne riia­lasi, juba 24. jaanuari ooperigalakontserdil kuulda saame. Aga Riias osaleb Antonenko näiteks Zigmars Liepiņši (sünd 1952) „Transtsendentaalse oratooriumi” esiettekandel 22. aprillil.
Kontserdisarjas „Riias sündinud” on koju minemas Gidon Kremer koos Kremerata Balticaga (7. III). Üks oodatumaid kontserte on kindlasti läti juurtega Mariss Jansonsi esinemine Riias koos Baieri Raadio sümfooniaorkestriga (7. XI) mälestamaks 100 aastat tagasi Liepājas sündinud kuulsat dirigenti Arvīds Jansonsit.
Eks igaüks pea leidma oma. Selle veeru lõpetuseks viitan veel ühele uhkele faktile läti muusikaloos: augustist 1837 juulini 1839 elas Riias Richard Wagner, kes alustas seal ka oma kolmanda ooperi „Rienzi” kirjutamist (viimased vaatused valmisid juba Pariisis). Läti Rahvusooper alustabki kultuuripealinna aastat selle teose esietendusega 19. ja 21. I (mängitakse veel ooperifestivalil 3. ja 15. VI), lavastajaks Kirsten Dehlholm (Taani), nimiosas kas Torsten Kerl (Saksamaa) või Andreas Schager (Austria). Aga ooperimajaski on palju rohkem põnevat, sh mitu uusooperit – lähim, 12. märtsil esietenduv Kristaps Pētersonsi (sünd 1982) „Mihhail ja Mihhail mängivad malet” pühendatuna Mihhail Talile.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming