Roman Toi 18. VI 1916 – 7. V 2018

„Kui istud oma elupildi ette, mille servad enam su silmavaatesse ei mahu, siis esimeseks ehmatuseks on materjali hulk ning inimeste galerii, kes ühel või teisel moel on sinu elurada mõjutanud ja sillutanud,“ kirjutab oma raamatu „Kaunimad laulud pühendan sull’“ (2007) pea­tükis „Sihiseadmine“ Roman Toi.

Nüüd oleme selle ehmatusega laubitsi meie. Kuidas iseloomustada koorijuhti, heliloojat, organisti, kirikumuusikut, pedagoogi, kõrgete teenetemärkide kavaleri, elutööpreemiaid pälvinut, rahvadiplomaati, mitme organisatsiooni auliiget, kauni eesti keele kandjat, härras­meest?

Päikseline. Särasilmne. Rõõmsameelne. Heatahtlik. Sõbralik. Abivalmis. Sihikindel. Tegus. Tark. Seda jada võiks veelgi pikendada ja ikka on tunne, et midagi jäi ütlemata. Niivõrd rikas oli oma hingelt ja vaimult mees, kellest me nüüd peame rääkima minevikus. Aga pärandina on meil tema elutarkus mõttemaailmast võtta ja tarm tuleviku jõuallikana kasutada.

Sündinud Viljandimaal Kõo vallakirjutaja pojana, alustas ta kooliteed hoopiski Tallinnas Jakob Westholmi poeglaste eragümnaasiumis. Seal algas ka tema koorilaulja tee, mida ta on meenutanud: „Meie, Westu poisid, kasvasime Vettiku targal juhatamisel koorilaulu armastavateks gümnaasiumiharidusega eesti meesteks, kes olid saanud suhu mõnusa maigu eesti meeskoorimuusikast ja selle laulmisest.“ See maik oli sedavõrd tugev, et noor mees läks Tallinna konservatooriumi ja õppis seal muusikat Tuudur Vettiku, August Topmani, Heino Elleri ja Olav Rootsi juhendamisel ning käis end täiendamas ka Salzburgi Mozarteumiski. Et aga ka tõsisemat sorti ameti tarkused käest võtta oleks, läks ta Tartu ülikooli õigusteaduskonda ja loomulikult ka sealsesse akadeemilisse meeskoori, kust ta sai Richard Ritsingult kaasa koorijuhi tööks ülivajaliku elutarkuse: eesti keele meloodia rütm olgu üle muusika rütmi.

Paraku jäid kõik õpingud sõja tõttu lõpetamata. Õpingud lõpetas ta võõrsil. Doktorikraadi kaitses ta Toronto ülikoolis eesti rahvaviiside alal.

1944. aastal põgenesid Roman ja Vaiki Toi koos Ants-pojaga Saksa­maale. Aktiivse eluhoiakuga mehena ei läbenud ta kusagil istuda käed rüpes. Tema ei heietanud, tema tegutses. Lõuna-Saksamaa Alten­stadti põgenikelaagris asutas ta sajaliikmelise segakoori ning oli üks väliseesti laulupidude mõtte algatajaid ja korraldajaid. Roman Toi oli väliseesti laulupidude hing – sama, mis siinmail oli Gustav Ernesaks.

1949. aastast elas Roman Toi Kanadas. Kus oli Toi, seal koguneti kooridesse laulma. Lauldi nii, et tunnustused ei lasknud end kaua oodata. Meest ennastki, tema entusiasmi, mida kandis optimistlik lootus näha oma sünnimaad taas vabana, pärjati aunimetuste ja tiitlitega, jagati preemiaid ja kutsuti Eesti üldlaulupidude üldjuhiks. Roman Toi südamesoov täitus: ta jõudis sünni­maale ajaloo pöördelisil hetkil. Ta sai taas vaba mehena tulla oma sünnikoju – viimati neli aastat tagasi.

Eesti Heliloojate Liit

Eesti Kooriühing Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Eesti Meestelaulu Selts Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Rahvusringhääling Kultuuriministeerium

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming