Scheinist Tüürini

Jaanika Kilgi

Intervjuu Jos van Veldhoveniga 17. – 19. augustini peetakse Hiiumaal esimest Pühalepa muusikafestivali. Kavas on nii vanamuusika kui Hiiumaalt pärit helilooja Erkki-Sven Tüüri looming. Vanamuusika osas on festivali korraldajatel suur rõõm tuua publikuni saksa baroki üks kaunemaid pärle, Scheini vaimulike madrigalide kogu „Iisraeli allikas” („Israelis brünnlein”) ning seda Hollandi tippdirigendi Jos van Veldhoveni dirigeerimisel. Teose esitab selleks spetsiaalselt kokku kutsutud vokaalansambel lauljatega Eesti muusika- ja teatriakadeemiast ning Den Haagi ja Amsterdami konservatooriumist. Kaasa teevad Ene Salumäe (orel), Robert Staak (teorb) ja Tõnu Jõesaar (viola da gamba). Tegemist on teose esmaesitusega Eestis, samuti viibib Jos van Veldhoven siin esmakordselt! Lisaks Pühalepa kirikule tuleb Scheini kogu ettekandele 19. augustil kell 15 Tallinna Jaani kirikus. Lisainfo festivali kohta: www.keremakultuurikoda.ee Tänavu augustis saame teid Eestis näha. Miks? Jos van Veldhoven: Ma ei tea seda isegi, ma pole kunagi varem Eestis käinud. Mind kutsuti tutvustama üht XVII sajandi saksa heliloojat ning ma ise olen Hollandist, nii et see on üpris ebaloogiline, et just mina Eestisse tulen. Kuid olen sellegipoolest väga elevil – kuuldavasti on Eesti kaunis riik, kus on palju häid lauljaid, nii et ma ootan seda reisi väga.

Rääkige palun pisut esitusele tulevast teosest.

See polegi nii lihtne, see on tegelikult pikk jutt. Teose autor on Johann Hermann Schein. Ta elas täpselt sada aastat enne Johann Sebastian Bachi ning tegelikult ka töötas samas kohas, kus Bach – Leipzigis Thomaskirche kantorina – , kirjutades nii vokaal- kui instrumentaalmuusikat. Schein elas XVII sajandi esimesel poolel, mis on muusikaajaloos märkimisväärne aeg, kuna Saksamaal leidsid aset suurejoonelised muutused. Esiteks oli seal XVI sajandi alguses avaldanud laialdast mõju Luther, kes tõlkis piibli, reformis liturgiat, mõtestas usku teisiti – muutis kunsti, muutis muusikat. Saksamaal oli see kindlasti omamoodi revolutsioon eriti just usu valdkonnas, kuid oli suure mõjuga ka XVI sajandi saksa muusikale. Teine revolutsioon leidis aset Itaalias XVII sajandi alguses, baroki algusajal. Suured heliloojad, näiteks Claudio Monteverdi hakkasid kirjutama oopereid, mille muusika kõlas ühtäkki kirglikult ja soojalt, oli täis emotsioone ja affetto’sid. XVII sajandi itaalia muusika tõi muusikas üldisemalt kaasa tõelise revolutsiooni. Schein oli see helilooja, kes ühendas need kaks maailma – see on väga tähelepanuväärne. Ühest küljest oli ta traditsiooniline saksa helilooja ning teisest küljest revolutsionäär, kes oli tolle aja uuest muusikast ülimalt huvitatud, ühendades need kaks mainitud stiili. See on just see muusika, mida me 18. ja 19. augustil Eestis esitame. Loodan, et inimesed kuulevad, et see on ühtaegu uus ja traditsiooniline.

Scheini muusika on väga eriline ning üks tema paremaid muusikakollektsioone kannab pealkirja „Iisraeli allikas”. Ta nimetas kogu allikaks, kuna oli veendunud, et need teosed annavad inimesele jõudu, tuge, lootust, sügavat religioosset tundmust jne. Selles kollektsioonis on palju rõõmu, leina, surma ja elu võrdpilte.

XVII sajandi Saksamaal teadsid peaaegu kõik Lutheri piiblit ja selle tõlget peast. Seda lauldi kirikutes, loeti koolides ja kodudes. Inimesed kogusid pühakirja tsitaate, sest nad arvasid, et need on erilised. Sageli kasutati neid olulistel hetkedel, näiteks surivoodil. Surijale loeti erilisi lauseid piiblist lootuses, et need annavad talle tuge.

Schein tegi selles teoses midagi väga erilist: ta valis piiblist kokku rohkem kui 20 sellist teksti ning komponeeris need uues itaalia stiilis, mis täis uuenduslikke väljendusvahendeid, emotsioone ja kirge. Ta oli veendunud, et seda muusikat esitades on võimalik tunda seda jõudu, mis oli algupäraselt tekstis ning hiljem ka muusikas. Seda teost võis esitada igal võimalikul puhul: kirikus, kodus, iseendale, publikule. Tegelikult on see väga paindlik kogu.

Palun nimetage kolm põhjust, miks inimesed kontserdile peaksid tulema.

Arvan, et peamine põhjus võiks olla, et see muusika on neile uus. See on midagi, millest me enam eriti ei mõtle, kuid ma arvan, et on väga oluline kuulata muusikat, mida me ei tea, et muusika saaks meid üllatada ja puudutada. Niivõrd tihti käime kontsertidel, mille muusikat tunneme vägagi hästi: istume saalis ja teame juba ette, kuidas esimene akord kõlama hakkab; juba teame, millega ooper lõpeb. Meile meeldib lihtsalt saada kinnitust sellele, mida juba teame, kuid inimestele on väga kasulik kuulata muusikat, mida ei tunta, et end üllatada. Seega arvan, et just see on kahtlemata parim põhjus kontserdile tulemiseks.

Ka seepärast, et see on lihtsalt väga hea muusika: Schein on XVII sajandi Saksamaa tipphelilooja, nii et ta on väärt kuulamist igal pool, kindlasti ka Tallinnas.

Kolmas põhjus võiks olla, et tegemist on erakordse esitajate koosseisuga. Tegu pole koori või juba olemas ansambliga. Grupp koosneb inimestest, kes on huvitatud Scheinist ja tema muusikast ning kellel on väga eriline motivatsioon selles ettevõtmises osaleda. Olen enam kui kindel, et see on ka lõpptulemuses hästi kuulda. Arvan, et need võiksid olla kolm põhjust meie kontserti külastada, aga kindlasti on palju teisigi põhjusi!

Mis seostub teile Eestiga?

Kahjuks pean nentima, et mitte palju. Tean Eestit vaid piltidelt, televiisorist või seal käinute lugudest. Sellegipoolest tundub Eesti väga lähedal. Elan Hollandis ning siinset Madalmaade kammerkoori juhtis pikka aega Tõnu Kaljuste, tuntud Eesti dirigent. Minu teada asutas ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori, mida juhatas paarkümmend aastat. Nüüd on Eesti Filharmoonia Kammerkoori dirigent Daniel Reuss – minu hea kolleeg, keda tean väga hästi. Praegune Madalmaade kammerkoori peadirigent Risto Joost on samuti Eestist, nii et Eesti ja Hollandi suhted tunduvad väga tugevad.

Pean tunnistama, et ei tea suurt eesti koorirepertuaarist, eriti mitte XIX sajandist ja varasemast, võib-olla seetõttu, et enamikus Ida-Euroopa riikides algas muusikalugu suhteliselt hilja. XX sajandi heliloojate Kreegi, Pärdi ja Tormise muusikat oleme loomulikult kuulnud ka Hollandis. Samuti on võimalus kuulda meile tundmatute heliloojate muusikat teie suurepäraste kooride esituses Hollandi festivalidel ja CDdelt ning vahel Madalmaade kammerkoori esituses. Eesti tundub rikkaliku koorikultuuriga riik, eriti XX sajandil, kui arvukalt heliloojaid kirjutas palju uut kvaliteetset repertuaari.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming