Sibeliuse festivalilt Lahtis

Priit Kuusk, Lahti

Sibeliuse festival Lahtis 2. ? 5. IX. Võib-olla poleks Sibeliuse festival Lahtis sündinudki, kui seal poleks 2000. aastal avatud uue esindussaalina 1250kohaline Sibeliustalo. Nüüd sai festival rahvusvahelise sündmusena Lahtis teoks juba viiendat korda. See on Sinfonia Lahti (Lahti Sümfooniaorkestri) oma festival, tegelikult antakse vaid kolm sümfooniakontserti Sibeliuse loomingust (tänavu 19 teost), millele lisandub kaks kammerkontserti. Ometi on see pealtnäha väike festival oma haardelt ja muljelt tõeliselt suur. Festivali kunstiline juht on Sinfonia Lahti peadirigent Osmo Vänskä ja peakorraldaja orkestri intendant Tuomas Kinberg koos väga tubli meeskonnaga.

Osavalt on vahetatud festivali teemasid: kui eelmisel aastal oli selleks ?Sibeliuse lavamuusika?, siis tänavu ?Sibelius ? kontrastide meister?, kus peadirigent rabas kuulajaid paljudel puhkudel oma orkestri fantastilise piano?ga. Silma hakkab Osmo Vänskä ja orkestri väga põhjalik töö ning eriline pühendumus, mis imposantses Sibeliustalos õhtupäikeses Vesijärvi rannal annab Sibeliuse peole omaette elamuse. Saavutus on ka festivali (ja orkestri) produtsendi Teemu Kirjoneni ja orkestri turundusjuhi Taina Räty toimetatud sajaleheküljeline kahekeelne (soome-inglise) festivaliraamat, mis pakub huvitavat lugemist ja on õnnekombel vaba teoreetilistest targutustest.

Järgmisel festivalil septembris 2005 tullakse kolmandat ringi sümfooniate juurde, millele lisanduvad laulud orkestri saatel. Sibeliuse festivalide vahel sünnib orkestri elus nii mõndagi: aastast 1991 on koostöös firmaga BIS tehtud juba 14 Sibeliuse plaati. Just viimastega (lisaks kontserdireisid) on Tartu-suuruse Lahti vähem kui 70-liikmeline esindusorkester end muusikamaailma kaardile kinnistanud, selle tõenduseks on plaadipreemiad: kuld- ja plaatinaplaadid, Charles Cros? akadeemia grand prix, kaks Cannes Classical Award?i, mitmekordselt Gramophone Award, ka aastast 2003. Kahel viimasel hooajal on esinetud Jaapanis, Amsterdamis, BBC Proms?il Londonis, Peterburi juubelil, Belgias, ees on USA reis Minneapolisest (kus Vänskä samuti peadirigent) New Yorgini. Muuseas ? orkestri enda ridades mängivad ka heliloojatena edukad Jaakko Kuusisto kontsertmeistrina ja Harri Ahmas soolofagotistina. (Ja aastaid meie Teet Järvi kolmandas t?ellopuldis.)

Pole vähetähtis, et Lahti SO tegevust toetab regulaarselt mitu organisatsiooni, ent Sinfonisesti Yhdessä ja Aplodit Orkesterille on siinpuhul nähtused, millisteni Eestis pole küll jõutud. Viimane on 600-liikmeline ?avatud ühendus kõigile kontserdimuusika ja Sinfonia Lahti sõpradele?. Nimetust Aplodit kannab ka ühingu kvartaliajakiri, kus kõik Lahti SO tegemised sisuliselt kirjas on.

Uus laik Sibeliuse ?maastikul? on tema varajase klaveriloomingu tutvustamine. Teist aastat esitab festivalil tema klaverimuusikat Folke Gräsbecki, kes on seda mänginud ka kaugemal. Näiteks festivalil kuuldust toimus tema esituses ?Allegretto? (JS 225) avalik maailmaesiettekanne alles tänavu kevadel New Yorgis.

Eelmisest sügisest on soomlastel ka oma kultusfilm, Timo Koivusalo ?Sibelius?. Heliloojast polnudki siiani täispikka kunstilist filmi, tänavu näidati seda ka festivali külalistele. Vahepeal on valminud sellest Artista Filmi DVD ning BIS on välja lasknud juba plaatinaplaadi väärinu ?Sibeliuse? soundtrack?ist. (BIS on Sibeliusega järjekindlalt tegelnud alates 1973. aastast, teadupärast vahepeal ka Neeme Järvi põhitoel.) Eks kõigel sellel ole rahvuslikule lisaks ka oma kaubaline väärtus.

Nüüd pakuti avatseremoonial ka ?ampanjat ?Sibelius? (helilooja pärijad olid alles hiljuti andnud loa nime kasutamiseks) ja mida rohkem seda ostetakse, seda suurem olevat rahatoetus ka festivalile. Külalised said kingiks veel tähelepanuväärt väljaande, Kimmo Korhoneni ?Inventing Finnish Music? (Contemporary Composers from Medieval to Modern, 208 lk), mille ilmumisaastaks 2003 ja kus viimaste heliloojate sünniaastad juba 1974 ? 1976. See on laiendus nii ette- kui tahapoole Korhoneni varasemale raamatule ?Suomalaisia nykysäveltäjiä 1965 ? 1990? (ingl k 1995). Sibeliuse festivali haaret ja võimalusi näitab seegi, et igal aastal võib siin kohata väga nimekaid kriitikuid Londonist, Viinist, Münchenist, Haagist, Tokyost jm ning kindlasti veel Londoni Sibeliuse Ühingu rühma.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming