„Sõduri lugu” kui sümbolistlik etendus

Igor Garšnek

Kontserdisarjas „Noored talendid” Igor Stravinski „Sõduri lugu”: Ivi Ots (viiul), Mari Kalmet (fagott), Neeme Ots  (trompet), Toomas Vana (tromboon), Madis Jürgens (kontrabass) ja Aleksandra Anstal (löökpillid); tantsijadkoreograafid Külli Roosna, Irina Kotova, Siim Tõniste, Kristjan Rohioja ja Helena Pihel. Jutustaja Ago Soots (VATteater), dirigent Jaan Ots 16. XI Estonia kontserdisaalis.  Ajal, mil ERSO jätab rahapuudusel kontserte ära ja elab üle oma eksistentsi inetuimat kriisi, on noortel talentidel ehk paras aeg  teatepulk üle võtta. Kontserdisarjas „Noored talendid” nii tehtigi: eelmisel teisipäeval esitasid noored interpreedid Jaan Otsa dirigeerimisel Igor Stravinski muusikalis-tantsulise vaatemängu „Sõduri lugu” (1918). Oli nii mõndagi põnevat küll kõrvale, küll silmale: näha sai pilkupüüdvaid kostüüme, pantomiimi ja modernset tantsu ning kuulda ajastuhõngulisena esitatud muusikat ja teatraalset sõnakasutust jutustaja Ago Sootsi esituses. Kuid enne, kui vaatleme noorte talentide Stravinski-tõlgendust, heidame põgusa pilgu XX sajandi alguse muusikaloole. Kuigi XIX-XX sajandivahetuse moekas sümbolism muusikasse  (erinevalt kirjandusest ja kujutavast kunstist) otseselt ei jõudnudki, on Stravinski „Sõduri lugu” sümbolistlik etendus nii oma sünesteetiliste väljendusvahendite (muusika, tants ja sõna ühekoos) kui muinasjutulis-allegoorilise tegevustiku poolest. Meenutame, et siin on juttu Sõdurist, kes müüb oma viiuli Kuradile, saab naiseks Printsessi ja hukkub kuningana, kui külastab oma kodupaika.       

Heliloojal ja libretist Charles Ferdinand Ramuzil oli tantsulispantomiimiline rollilahendus mõeldud kolmele peategelasele: Sõdurile, Kuradile ja Printsessile. Kõnealusel õhtul oli  kontseptsioon mõneti erinev: viiekesi moodustasid noored tantsutalendid pigem ühe hübriidse üldkarakteri, millest võis (sõltuvalt tegevustikust) välja lugeda näiteks Sõdur-Kuradi või Sõdur-Printsessi koondkuju. Eks selline visuaalne üldistuski ole omamoodi sümbolistlik lähenemine. Samas oli muidugi ajastutruu, et tantsude-kostüümide üldmulje meenutas natuke stiliseeritud kabareed. Meenutame, et XX sajandi alguse Euroopa (eriti Prantsusmaa) meelelahutuskohtade hulgas oli „kabaree” kuum sõna. Peale tantsude oli tolle aja kabarees ka paras annus klounaadi ning ega Stravinski-Ramuzi  muinasjuttu saagi surmtõsiselt võtta. Sellele viitab ka Stravinski muusika, kust lipsavad läbi mitme tolle ajastu moetantsu motiivid (tango, pasodoble, ragtime jms). Teatud visuaalne vastuolu tekkis aga väikese tantsutrupi ja Estonia kontserdisaali suure lava vahel. Kuigi tantsijad keerlesid pidevalt artistliku jutustaja ümber, jäi muusikute septeti ja tantsijate vahele hulk tühja, täitmata ruumi. Võib arvata, et vaatemäng oleks lavastuslikus mõttes võitnud, kui saali keskele oleks tekitatud väike kammerlava ning paigutatud publik selle ümber.       

 Kui peatuda „Sõduri loo” nõudliku muusika esitusel, siis peab silmas pidama, et Stravinski ei kirjutanud seda teost mitte lihtsalt kammeransamblile, vaid solistide septetile. Sealjuures esindab iga instrument üht orkestri pillirühma niisuguse arvestusega, et kogu ansambel kataks terve orkestripartituuri ulatuse kõrgeimast madalaima tessituurini. Ettekandeline tervikmulje jäi igatahes selline, nagu oleks septett Stravinski muusikasse  sisseelamiseks rohkem aega vajanud. Vähemalt Jaan Otsa võetud tempodesse, kuna algusnumbrites oli nii mõnigi kord tunda väikest rütmilist „loksu”. Kuid mida edasi, seda apetiitsemaks esitus läks, seda nii ansambli kui solistide poolest. Kui mõni instrumenti eraldi välja tuua, siis kuulama panid nii fagoti (Mari Kalmet) tämbraalne koloriit kui üks viiuli (Ivi Ots) teatraalne soolonumber koos löökpillidega (Aleksandra Anstal). Poole loo peal hakkasid kõlaliselt särama ka trompet (Neeme Ots) ja klarnet (Heimo Hodanjonok), ainult et klarneti lõpueelne väljendusrikas soolopartii (kus Kurat tahab Sõdurilt  viiulit ära võtta) olnuks ilmselt efektsem, kui dirigent oleks selle episoodi bakhanaaliks juhatanud. Praegune karakter jäi natuke nagu liiga ettevaatlikuks. Ent kõigele vaatamata oli, mida vaadata ja kuulata, mõne karakteri puhul ka nautida.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming