Suvelõpp flöödihelide saatel Nigulistes

Vahur Luhtsalu

Kontserdisarja ?Niguliste suvemuusika 2004? raames astusid 27. VIII publiku ette Mihkel Peäske (flööt) ja Jana Peäske (klaver). Mihkel Peäske on eesti kontserdipublikule rohkem tuntud ERSO flöödisolistina ja NYYDEnsemble?i liikmena kui interpreedina kammerduo koosseisus. Seda suurem oli aga avastamisrõõm kuulda neid musitseerimas klassikalises flöödi-klaverikoosseisus, kelle ettekandes kõlas kirju bukett flöödimuusikatmitmestajastust.

Teos flötistidekullavaramust

Kontsert algas tuntud ja paljukuuldud sooloteosega flöödirepertuaari kullafondist. ClaudeDebussy?Syrinx? sooloflöödile(1913)saiMihkelPeäskeinterpreteeringus hoopis teistsuguse hingamise kui esitused, mida allakirjutanu on varem kuulnud. Kuna see teos on üsna lühike, pole muusikule palju aega antud selleks, et ennast kontserdi alguses n-ö käima tõmmata. Aga juba esimeste helide kõlades õnnestus flötistilkoondadapublikutähelepanu muusikale, mis kaeblikult, melanhoolselt kõlanuna manas elavalt ette pildi heliloojast, kes pärast kõiki haigusega seotud vintsutusi valmistub tegema loomingulist testamenti, milleks saavad just tema kammerteosed. Loomulikult aitas siin kaasa ka Niguliste Antoniuse kabeli hea akustika ja flötistiperfektneruumitunnetusjälgimaksseda,et ühe fraasi, muusikalise mõtte lõpp ei seguneks järgmise algusega.

Järgnenud Bachi Sonaat C-duur BWV 1033 oli üks kontserdi kõrghetki: peen fraasikujundus, tehniline meisterlikkus ja ansamblipartnerite erakordselt hea koostöö.

Menuett I ja II tundusid tempolt pisut kiirustatud. Ääremärkusena võiks lisada, et kui keegi Bachi kaasaegsetest üritaks interpreetide valitud tempos menuetti tantsida, läheksid tal raudselt jalad sõlme! Aga… eks tuleb ju üha enam arvestada sellega, et elame XXI sajandil, kus meid kammitseb pidev ajanappus. Kuid siiski ? pisut rahulikuma ettekandega oleks ehk paremini saavutatud selle osa eelkõige tantsuline iseloom.

Allakirjutanul tekkis tahtmatult võrdlusmoment sama teose ettekandega mõned nädalad tagasi Kuressaare kammermuusika päevadel ungari flötisti Gergely Matúzi esituses. Kui Mihkel Peäske mängus olid muusikalised fraasid loomulikul viisil liigendatud seoses sissehingamisvajadusega, siis ungari interpreedi puhul, kes kasutab oma musitseerimises enamasti ringhingamistehnikat, tundus, et tema fraasidel ei olegi kunagi lõppu. Pidev, katkematu fraas aga väsitab kuulajat, pannes ta kannatamatult ootama teose lõppu, et ka ise koos interpreediga veidi hinge tõmmata.

Nii et siit nõuanne neile eesti puhkpillimängijaile, kes selle tehnikaga juba tutvust teinud: kui kasutate ringhingamistehnikat, tehke seda mõõdukalt, ärge väsitage publikut!

Toru Takemitsu (1930 ? 1996) teos ?Air? sooloflöödile (1995) pakkus sarnaselt kontserdi alguses kõlanud Debussy teosega igavikulise elamuse. Tuues paralleeli Debussy ?Syrinxiga?: kas pole hämmastav, et mõlemad heliloojad on valinud flöödiinstrumendiks,mispeabväljendamakoguseda elukogemust, nukrust, leppimist läheneva surmaga ning igatsust igavikulise rahu järele? Kuna flöötoninimhäälekõrvalmuusikaarengusüks esimestest instrumentidest, siis tajun mõlema helilooja puhul kas teadlikku või alateadlikku soovi pöörduda tagasi muusika puhaste alglätete juurde.

Kodumaised viisid

Väga tänuväärne on see, kui eesti interpreedid ei hoia vaka all omamaist muusikat. Heino Elleri kolm pala (?Orus?, ?Jõel? ja ?Aasal?) võlusid oma loomuliku ja lihtsa ettekandega, kuulajale avanes täielikult nende palade programmilise sisu.

Klaveri koha pealt peab kahjuks ütlema, et Antoniuse kabeli valge Estonia kabinetklaver kõlab küllaltki tuhmilt. Kabeli häid akustilisi omadusi arvesse võttes arvan, et see saal vääriks kindlasti selgema, konkreetsema kõlaga instrumenti. Samas tuleb öelda, et pilli tuhmi kõla oleks kindlasti kompenseerinud pianisti pisut resoluutsem sekkumine klaverirepliikide kujundamisel nendes palades.

Kontserdi lõpetas Carl Philipp Emanuel Bachi Sonaat g-moll. See veenvas tõlgenduses ääretult kaunis, läbikomponeeritud teos pani i-le punkti ning kontserdikülastajate kestvad tänuavaldused andsid lootust, et ehk õnnestub edaspidigi kuulda head kammermuusikat nende suurepäraste muusikute esituses.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht