Teod

JAAN R?TS

Jaan Räätsa loomingu seni viimane ettekanne toimus 5. X, siis kõlas I osa Kontserdist kammerorkestrile Tartu ülikooli 375. aastapäeva pidulikul kinnisel aktusel kontsertosa avateosena ja ainsa eesti helitööna pärast ülikooli rektori, kuninganna Sylvia ja vabariigi presidendi kõnet. Arvatakse, et teie Kontsert kammerorkestrile op. 16 on eesti heliloomingust kõige enam esitatud teos. Millistel ettekannetel olete ise olnud?No ega seda keegi päris täpselt kokku lugeda ei saa, aga arvatakse, et see on kõige rohkem esitatud teos – 2000 korda on ära loetud. Kunagi mängiti seda kõigis NSVLi liiduvabariikides, isegi lastemuusikakoolides. Ise olen olnud kuulamas suuremates kohtades: Moskvas, Saksamaal – Kielis olid kultuuripäevad, kus ka tollane Saksa president kohal oli. Jaapanis on esitatud ja plaadistatud. Kõige äärmuslikumatest kohtadest on vist Keenias mängitud. Aga ega ma sellepärast Aafrikasse ei hakanud minema.

Üks iseloomulik seik oli tolle teosega ka. 1962. aastal oli Moskvas noorte heliloojate konkurss, millel oli mitmeid Eestist saadetud teoseid – ja kõik said esikohad. Mäletan, et Tormiselt oli seal midagi ja Pärdi “Lastekontsert”. Iseenesest väga head lood. Aga minul oli tollal formalisti kuulsus, eriti Moskvas kritiseeriti mind selle eest. Ja meie kultuuriministeeriumist öeldi, et selle teosega ei tohi minna üleliidulisele konkursile, et see kompromiteerivat meie vabariigi heliloomingut. Aga no kohe sai lugu ikkagi tuule tiibadesse.

 

Viimati toimus teie autorikontsert USAs ja 2006. aasta 22. juuli kuulutati Marylandi osariigis lausa Jaan Räätsa päevaks. Kuidas see kõik teoks sai?

Alguse sai Haydn Trio Eisenstadti huvist. Nad tellisid minult trio, mis sai järjekorranumbriks seitse ja mille esiettekanne oli Viinis. See oli seotud Eesti astumisega Euroopa Liitu, nii et kuulajateks oli küll põhiliselt diplomaatiline korpus, aga kuna selle kandis üle ka televisioon, levis mu trio ka laiemalt. Haydn Trio oli väga huvitatud meie edasisest koostööst ja nii nad organiseerisid selle Ameerika turnee. Mul ei olnud plaanis sinna minna, aga kuna sain aru, et nad on neile linnadele seda lubanud ja minu puudumine oleks neile ebameeldiv, käisime kogu perega ära.

Ühel kontserdil esitati siis minu VI ja VII trio ning üks Haydni trio. Haydniga seob meid sarnane sünniaasta – minul 1932, Haydnil 1732, vaid 200 aastat vahet. Mina hindan tema loomingut väga ja muusika järgi tundub, et ta oli ka hea inimene.

Marylandi vabaõhukontserdiks telliti mult uus teos, Kontsert klaveritriole ja sümfooniaorkestrile. Minu teada on sellisele koosseisule seni kirjutanud ainult Beethoven. Aga see oli lõbus kontsert, inimesed tulid perega juba hommikul kohale, söögid-joogid kaasas. Peaproov käis publiku ees. Järgmisel päeval oli siis Maryland Hallis minu autorikontsert ja edasi Washingtonis Püha Anna katoliku kirikus kontsert, kus mängiti II, VI ja VII triot.

 

Teiega on interpreetidel vist hea koos töötada – lood saavad õigel ajal valmis?

No saavad küll, aga eks ma teen ka nii kaua ümber, kuni vähegi aega on. Algul panen kõik kirja, mis kõrva tuleb, ja siis töötan palju ümber. Kõige kiirem on filmimuusikaga, olen isegi siis ümber teinud, kui film juba valmis. Töötasin palju koos režissöör Veljo Käsperiga. Minuga oli hirmus kerge töötada, eks ta sellepärast mind omale heliloojaks valiski, et mind miski rivist välja ei viinud. Olin ju raadios helirežissöörina töötanud ja nii olin alati valmis oma muusikat juurde kleepima või lühemaks lõikama. Ma ei pilgutanud silmagi, ütlesin, et homme on korras.

Kõige kiiremalt olen ühe päevaga kirjutanud 20 minutit muusikat. Ega partituuri ei tekkinudki, ainult partiid jõudsin välja kirjutada. Dirigent Eri Klas võttis esimese viiuli partii endale poolviltu ette ja juhatas ära. Ja film tuli õigeks ajaks! Kokku olen kirjutanud muusika 14 filmile, aga tuntuimaks sai „Viini postmark”.

Praegu ma muusikat ei kirjuta (ja olen sellega rahul), sest arvan, et kui vahepeal mitte midagi teha, tuleb vahest midagi uut. Muidu kirjutad nagu sama lugu kogu aeg. Juba pikemat aega on plaanis ballett juudi tüdruku Anne Francki teemal. Teeksin osaliselt ise ka libreto, olen selle teema peale nii palju mõelnud. Aga enne ikka muusika – ja siis saab selle järgi libretot kohendada.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming