Teod

 

HEILI VAUS-TAMM, Birgitta festivali produtsent Millised on suvel 2008 toimuva Birgitta festivali peamised märksõnad?

Sellest aastast on Tallinna linn nimetanud selle pealinna tunnusfestivaliks. Tallinnal pole varem tunnusfestivali olnud, näiteks Helsingil on analoogiliselt juhlaviikot (pidunädalad) ja Stockholmil „Waterfest” (veefestival). See on nii tunnustus kui kohustus, eriti kui mõelda Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna kontekstis. Põhjuse tunnustuseks andis festivali senine publiku- ja meediahuvi ning ere kava, samuti sellest aastast lõplikult välja kujunenud kontseptsioon tuua vaataja ette maailma muusikateater. Ja seda just kogu oma laia spektri, äärmuste, uute žanrite ja erinevate lavastusmeetoditega.

Meil pole ühtegi lavastust võetud kavasse seepärast, et lihtsalt tore lugu soodsa hinnaga. Kõik etendused märgistavad omamoodi ääri. Kui seni oleme toonud eredaid ja kaasaegseid lavastusi, siis sel korral on meil kavas ka Donizetti ooper „Maria Stuart” äärmiselt traditsioonilise lavastusega, kus põhirõhk on vokaalil. Kuninganna Elizabethi rollis näeb Suure teatri juhtivat sopranit Jelena Zelenskajat, kes on tihe külaline nii Metropolitanis kui Covent Gardenis. Sellisel tasemel lauljaid kuuleb Eestis harva.

Uute žanrite alla paigutuvad muusikaline nali ja flamenco-teater. Esimene on ainulaadne etendus muusiku elus ette tulevatest äpardustest (pealkiri „Suur õudusunenägu”), mis on humoorikas stiilis publiku ette toodud. Laval jutustab endast Gidon Kremer, musitseerib ja näitleb Kremerata Baltica ning täiesti tavatu seigana muusikutest koomikute paar Igudesman ja Joo. Lavastus „Don! Juan” avab hispaania grande muutumatu olemuse kuni tänapäevani flamenco-keeles, mis on selle teema jaoks kõige ürgsem, vahetum ja selgem vahend. Nii nagu don Juan on hispaania mehe kvintessents, nii on flamenco hispaania kultuuri kõige algupärasem ja ehedam väljund.

 

Millised muusikateatri lavastused tooksid eriliselt esile?

Kuna ühel korral on koos vapustavalt hea vokaalne osatäitmine (Jelena Zelenskaja Santuzzana ooperis „Talupoja au”) ja tänapäeva teatri tasemele küündiv lavastus (Kari Heiskaneni ooperi „Pajatsid” lavastus), pakub see õhtu minu meelest kõige enam elamusi. „Pajatsite” lavastuse esimeseks plussiks on peategelaste armastuse erakordselt julge ja ilus ning seetõttu usutav kujutamine. Millegipärast jätavad lavastajad positiivsed tunded tavaliselt muusika kanda (nagu oleks tegemist keskkooli näitetrupiga). Ja tabamus naelapea pihta on ka rändnäitlejate armudraama viimine tänapäeva filmivõtete platsile, mis annab nii sisulise allteksti kui võimaldab ka efektseid lavastusvõtteid.

 

Mis võtmes jõuab eesti publikuni Britteni „Kruvipööre”?

Birgitta festivalil on alati olnud kavas üks XX sajandi ooper ja põhjuseks, miks just see teos sai võetud, on lavastaja Jiri Nekvasili lummav lavastus. Lavastuse hindamisel peetakse ülioluliseks väljendusvahendite vastavust kunstiteose sisule. Jiri Nekvasili lavastus on ilmselt üks paremaid näiteid sellest kooskõlast, veidi ulmeline kujundus (lavakujunduse põhikomponentideks tuhanded roosad õhupallid) jätab palju ruumi kujutlusvõimele ja ehk seetõttu jääbki publiku meeltesse pöörlema üks kruvi ka pärast ooperi lõppu.

 

Omamoodi äärmused on ka Verdi Reekviem ja lasteetendus „Kõige suuremad sõbrad”?

Vokaalsümfooniliste teoste koreograafiakeeles avamisega oleme juba mitu aastat publikut intrigeerinud ja tahame selles vallas otsinguid jätkata. Lastele oleme ammu tahtnud midagi tuua ja nüüd liidamegi ETV lastesaadete kangelased (Mõmmi, Postikana jpt) üheks lavastuseks.

 

Millised uued žanrid silmapiiril veel terendavad?

Tahaks tuua publiku ette ajaloolis-religioosse müsteeriumi laadis teoseid. Neid oleme leidnud nii oriendist kui Vahemere maadelt, näiteks barokkooperit pole siia lavale veel toodud. Ja eri žanrite ning lavastuskontseptsioonide näitamise juures on oluline see, et võib-olla küll mõni žanr või meetod jääb mõnele kuulajale-vaatajale ehk pisut võõrakski, kuid loodame siiski, et meie festivali jälgides saab igaüks hoida kätt maailma muusikateatri pulsil.