Teod

 

TOOMAS VAVILOV, klarnetist, dirigent, üleriigilise puhkpillimängijate konkursi algataja  

Viimati toimus üleriigiline puhkpillimängijate konkurss aastal 1990, nüüd tuleb see jälle. Millal ja kus see teoks saab?

Enne 1990. aastat toimusid vabariiklikud konkursid iga nelja aasta järel. See oli väga normaalne ajavahemik, kuna muusikaakadeemia põhistuudiumi läbimine võtabki aega neli aastat. Fakt on see, et nõukogude ajal tehti konkursse pidevalt, noored mängijad tulid peale ja said ennast näidata. Asjaolu, et 2008. aastal puhkpillimängijate konkurss üle hulga aja jälle toimub, polegi ehk nii tähtis kui see, et nelja aasta pärast tuleks järgmine. Konkursiga kaasnevad stiimulid on noorele muusikule palju tähtsamad kui meie, pisut vanemad muusikud, seda arvata oskame.

Seekordne puhkpillimängijate konkurss kestab 10.–13. aprillini Tartus, esinetakse mitmel pool. Võttes eeskuju oma presidendist, kes on hakanud maakondi väärtustama, läheme sama rada meiegi. Ka tulevikus on plaanis korraldada neid konkursse eri paikades.

 

Kuidas on see konkurss korraldatud – mis pillid-pillimängijad võistlevad? Kes kuuluvad žüriisse? Millised organisatsioonid on konkursi läbiviimisele oma õla alla pannud?

Et aega kokku hoida (paljud inimesed sõidavad selleks ju Tartusse kohale) ning et konkurss ei veniks terve nädala peale, oleme jaotanud kuueliikmelise žürii kaheks. Esimene voor tuleb eraldi: puupillid on Tartu linnamuuseumis ja vaskpillid samal ajal õpetajate seminaris. Kõik konkursandid kuulatakse ära, määratakse kindlaks muusikud, kes saavad teise vooru edasi. Teise vooru kuulamiseks läheb žürii kokku. See tähendab, et saame konkursi läbi viia kolme päevaga: esimene voor neljapäeval-reedel ning teine voor laupäeval suure žürii ees.

Organisatsioone, kes on konkursile õla alla pannud, on isegi raske kokku lugeda. Suur aitäh Eesti Kultuurkapitalile, kes on rahaliselt tugevalt toetanud, aga ka Eesti Puhkpilliühingule, ERSO-le, Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile, muusikaakadeemiale, Pärnu Linnaorkestrile, Narva Linna Sümfooniaorkestrile, Eesti Kontserdile ja Tallinna Kammerorkestrile. Kõigi nende institutsioonide huvi selle konkursi vastu on olnud üle ootuste suur.

Konkurss on korraldatud nii, et võisteldakse kõigis kategooriates, mis tähendab, et näiteks flööt trompetiga ei konkureeri. Esindatud on aga kõik orkestri puhkpillid. Kuna eelmisest möödumisest on möödas 18 (!) aastat, siis otsustasime, et seekord mingeid vanusepiiranguid ei tule. 18 aastaga kasvab välja kolm-neli akadeemiatäit muusikuid, mis tähendab umbes kahte põlvkonda. Meie konkursil on lubatud ka omamoodi doping, olgu selleks siis piisavad saaliproovid või võimalus žürii ees noodist mängida.

Žürii on meil rahvusvaheline ja koosneb valdavalt puhkpillimängijatest: professorid Peterburist, Prantsusmaalt, Rootsist ja Soomest. Eestit esindab žüriis Paul Mägi, kellel on teatavasti väga mitmekülgne muusikaline taust: teame teda kui jazzviiuldajat, aga ta on mänginud ka trompetit – ja mitte halvasti. Žürii esimehe valivad žürii liikmed omavahelisel kokkuleppel. Arvan, et on hea, kui žürii koosneb mitte-eestlastest: siis ei saa teda ka erapoolikuses süüdistada.

 

Kuidas võitjaid premeeritakse, millisel moel peaks auhind stimuleerima muusiku edasist karjääri?

Preemiaid on mitut sorti: on rahalisi auhindu, mängulisi preemiaid ja on ka n-ö tulevikku suunatud preemiaid. Kõige suuremaks auhinnaks on võitjale-interpreedile esinemine ERSOga lõppkontserdil ja eriti oluline on see, et konkurssi kuulavad saalis kõigi meie muusikainstitutsioonide esindajad. Nii on kohal Eesti Kontserdi esindajana Neeme Punder, kes teeb oma valiku, mis ei pea kokku langema žürii otsusega. Punder valib välja noored muusikud, keda lülitada järgmisel hooajal „Noorte talentide” programmi. Ka Tallinna Filharmoonia esindaja valib järgmiseks hooajaks omale solisti orkestri ette, samuti Aare Tammesalu Pärnu Filharmooniast ja Anatoli Štšura Narva Linna Sümfooniaorkestrist. Eesti Raadio on valmis pakkuma noortele headele solistidele korralikke salvestuslepinguid, mis tähendab piisavalt stuudioaega ja korralikku helirežissööri. Need salvestised jäävad ER fondi ja neid hakatakse raadios mängima.

Selles mõttes on tulevikku sunnatud preemia minu arvates kõige tähtsam asi, mida saame selle konkursiga noortele muusikutele anda. Tahame pakkuda noortele võimaluse tunda, et konkursiga mitte ei lõpe üks arenguetapp, vaid tegelikult selle konkursiga kõik alles algab.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht