Tõnu Kõrvits ja Nõmme nostalgia

Elis Vesik

Sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale” lõppkontsert: Tõnu Kõrvitsa autorikontsert 27. XI Nõmme Lunastaja kirikus. Nõmme Lunastaja kirikus toimunud Tõnu Kõrvitsa autorikontsert oli ühtlasi novembris Nõmme piirkonnale kinnistatud helilooja kuu peasündmuseks, kuuludes Eesti Heliloojate Liidu ja Tallinna kui kultuuripealinna korraldatavasse sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale”. Tegemist oli ühtlasi sarja lõpetava üritusega. Jaanuarist peale on Tallinna linnaosades tegutsenud Mirjam Tally (Pirita), Tatjana Kozlova (Põhja-Tallinn), Märt-Matis Lill (Mustamäe), Piret Rips-Laul (Kristiine), Tauno Aints (Haabersti), Erkki-Sven Tüür (Tallinna kesklinn) ja Urmas Sisask (Lasnamäe). Nõmme vaim on nähtus, mis varem või hiljem end kuidagi ilmutab selle kandi inimeste (koos)tegemistes, mõtlemises, hoiakutes ning loomingus. Eesti helilooja Tõnu Kõrvits on Nõmmel elanud terve oma elu, seega pole üllatus, et selles programmis langes temale just Nõmme ametliku helilooja positsioon.

Nõmmel resideerimist alustas novembri algul Tõnu Kõrvitsa kohtumine loominguõpilastega Nõmme muuseumis. Autorikontserdile eelnes aga igati meeleolukas 80ndate nostalgiaõhtu „Eighties Coming Back” Nõmme Kultuurikeskuses, kus helilooja juhtis õhtut stiilselt ka DJ rollis. Esimese advendi õhtul kõlas aga Nõmme Lunastaja kirikus valik Tõnu Kõrvitsa loomingust. Kavas oli ka üks esiettekanne, seekord kodukandist inspireeritud kooriteos „Nõmme haikud” (2011), mille kandis ette tütarlastekoor Ellerhein Ingrid Kõrvitsa juhatusel. Teose tekstid olid helilooja märksõnadest haikudeks vorminud Maarja ja Kirke Kangro. Nagu reedavad teose viis alapealkirja – „Tuul tuulele tuul”, „Nähtamatu hunt”, „Imeilus puu”, „Roheline vihm” ja „Minu metsades” – on tegemist looduslüürikaga, mis kajastus mõnevõrra onomatopoeetiliselt ka muusikas. Omanäoline, kuid heliloojale siiski väga iseloomulike varieeruvate karakteritega ning seejuures läbivalt lüüriline teos leiab ehk koha ka teiste kooride repertuaaris, ühtlasi oleks huvitav kuulda noid kõlaefekte ka ühendatud koorikoosseisude esituses.

Tsüklist „Kreegi vihik” (2007) kõlas Kihnu vaimulik rahvalaul, seekord seatuna tütarlastekoorile ja kellamängule Ellerheina ning Kristjan Mäeotsa esituses. Kavasse valitud kammerteoseid esitasid valdavalt need muusikud, kellega Tõnu Kõrvitsal on seljataga juba aastatepikkune koostöö. Paljud neist väga head sõbrad, kelle tundlik musitseerimine on omamoodi märkamatultki taganud, et mõnigi armsaks saanud teos kõlab just sellisena. Virgo Veldi varjundirikas saksofonitämber jõudis Lunastaja kiriku erinevatelt tasapindadelt kuulajani nii kontserdi avateoses „Laulan üle merede” altsaksofonile (2006) kui ka vibrafoni ja oreli kaaskõlas teostes „Allikas” vibrafonile ja altsaksofonile (2000, vibrafonil mängis Vambola Krigul) ning teoses „Thule koraalid” sopransaksofonile ja orelile (2008, orelil musitseeris Ulla Krigul). Üsna hiljuti renoveeritud kirikuoreli võimalusi näitas hästi teos „An Tionnsgann” („Pühendus”) häälele ja orelile (2010) Ulla Kriguli ning sopran Iris Oja esituses. Teose esiettekanne toimus, muuseas, sama koosseisu esituses veidi rohkem kui aasta tagasi Dubulti kirikus Lätis. „Pühenduse” tekstid pärinevad Keldi palvete kogumikust „Carmina Gadelica”.

Lisaks „Allikale” kõlas varasemast loomingust veel „Rändaja laul” 2009. aastal valminud versioonis vioolale, mängis Laur Eensalu. Esituse rahulik kulg andis võimaluse üksikuid helisid nautida ning liinide kulgemist hästi jälgida. Kuigi akustika andnuks sooloteosele avarama kõlaruumi tühjemas kirikus, oli samas tore tõdeda, et üsna ahtasse ruumi on kogunenud muusikat kuulama rohkelt publikut. Värskelt ja veenvalt kõlas noorte interpreetide esituses Tõnu Kõrvitsa teos „Unistajad” (2007), oboed mängis Ingeli Laiv ja viiulit Robert Traksmann.

Tõnu Kõrvits on suutnud oma muusikaga tekitada huvi nii kodukandi kui laiema publiku hulgas. Helilooja aasta on olnud ettekanneterohke nii Eestis kui mujal maailmas. Siinsete festivalide kavas on olnud nii varasemaid teoseid kui ka esmaettekandeid, nt „Pisarate-fantaasia” sümfooniaorkestrile Glasperlenspiel Sinfoniettalt Risto Joosti juhatusel festivalil „Klaaspärlimäng” ja „Hümnid virmalistele” Britten Sinfonia esituses James MacMillani juhatusel NYYD-festivalil. Kaugemal toimunud tähelepanuväärsematest esitustest nimetagem helitööd „Tuulde lauldud” Londonis BBC Sümfooniaorkestri esituses Neeme Järvi dirigeerimisel ning uut teost „Landscapes from a Night Train” („Maastikud öisest rongist”) Prantsusmaal Poitiers’s European Saxophone Ensemble’i esituses Cezariusz Gadzina juhatusel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming