TÜ raamatukogu fonoteek 30 – elagu muusikaraamatukogu!

Avo Kartul

Läbi aegade on muusikal – algul käsikirjas, hiljem trükitud kujul – olnud kindel koht raamatukogumaailmas. Kuid heliplaadi tulek, mis nõudis aparatuuri ja traditsioonilise raamatukogumudeli muutmist, oli vaevalisem. Muusikaraamatukogude toetamiseks loodi 1951. aastal rahvusvaheline organisatsioon International Association of Music Libraries Archives and Documentation Centres (IAML), mil eesmärgiks muusikainformatsiooni, sealhulgas helisalvestiste parem levitamine koostöö kaudu. TÜ raamatukogu ostis esimese heliplaadi aastal 1976. Samal ajal alustati Toomel kitsaks jäänud ruumide asemele uue raamatukogu projekteerimist. Toonane direktor Laine Peep oli veendunud, et ühes korralikus raamatukogus peab kindlasti olema ka fonoteek. Nii projekteeriti uude majja ka vastavad ruumid. Ühelt poolt oli see lihtsalt ajaga kaasaskäimine, sest muusikaosakondade loomine Eesti raamatukogudes oli käivitunud. Teiselt poolt oli see pretsedenditu ja ebaharilik, sest ühegi NSV Liidu ülikooli raamatukogus ei kogutud muusikasalvestisi. 3. mail 1983. aastal loodi raamatukogus tehnikaosakond, kus oli ka fonoteegihoidja töökoht. Juba aasta pärast oli tööl neli inimest ja fonoteegist sai rääkida kui pisikesest raamatukogu mudelist suure maja sees. Seal tehti kõiki raamatukogunduslikke töid: komplekteeriti, kataloogiti, märksõnastati-liigitati, nõustati ja laenutati. 1990. aastast sai fonoteegist iseseisev struktuuriüksus ja 1999. aastal avati ka kvaliteetse helitehnikaga fonoteegi lugemissaal, kus avanes lõpuks võimalus luua muusikakirjanduse ja nootide avakogu. Eesti iseseisvuse taastamisega tihenes koostöö: 1991 moodustati Eesti Muusikakogude Ühendus (EMKÜ), mille asutajaliikmeks oli ka TÜ raamatukogu. 1992. aastal võeti kõik EMKÜ liikmed vastu IAMLi ja algas normaalne rahvusvaheline ühistegevus.

Mitmekülgse kogu loomise eesmärgil on komplekteeritud kõiki muusika valdkondi ja aastatega on kujundatud omanäoline, suuruse ja sisu poolest arvestatav kogu, mis on kasutajate seas leidnud tunnustust eriti tänu rahva- ja vanamuusika valikule, kuid mitte ainult. 1997. aastal vastu võetud sundeksemplari seaduse alusel hakkas raamatukogu saama ka ühte eksemplari kõigist Eestis toodetud heli- ja videosalvestistest. Püütakse koguda ka mujal avaldatud eesti autorite ja interpreetide töid.

TÜ muusikateooria lektori Mart Jaansoni hinnangul on „TÜ raamatukogu fonoteegi 30 aasta jooksul hoolikalt koostatud infokogu muusikaga tegelevaile ülikooli liikmeile asendamatu”. Vaagides muusikaraamatukogu vajalikkust ja tulevikku, on kultuuriteoreetik Tõnis Kahu arvanud: „[Raamatukogu puhul] on tegemist avaliku ruumiga ning vahest selles mõttes kujutan ma ette raamatukogu tähendust kunagi tulevikus küllap avaramanagi, kui ta seda praegu on – just nimelt avalikke sündmusi siduva, inimeste avalikku elu ühendava institutsioonina”.

Tagasivaatena 30-le aastale tahaksin kasutada Muinsuskaitse Seltsi kohta öeldud Tõnis Lukase sõnu: „Sel kevadel on mõnus mõelda saavutatule. Suur osa sellest, mis 25 aastat tagasi oli alles unistuseks – või polnud veel sellekski saanud, on praeguseks ära tehtud” (PM 18. IV 2013). See, millest meie 30 aasta eest unistadagi ei osanud, on nüüd käes ja iga päev lugejate-kuulajate-muusikute käsutuses. Tere tulemast fonoteeki!

Täna, 3. mail tähistatakse TÜ raamatukogu konverentsisaalis fonoteegi aastapäeva konverentsi, näituse ja raamatuesitlusega.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming