Uus ja vana nüüdismuusika ?Varssavi sügisel?

Tiia Teder

Eesti muusikast kõlas Varssavis Toivo Tulevi teos.

Uue muusika festival 47. ?Varssavi sügis? 17. ? 25. IX.

Maailma tähtsamaid ja pikema traditsiooniga nüüdismuusikafestivale ?Varssavi sügis? sündis Stalini-järgse sula ajal 1956. aastal ja toimis sotsialismi suletuses vaba muusikalise mõtlemise saarena. Aastaid oli Varssavi festival ainus regulaarne ja mastaapne uue muusika festival Kesk- ja Ida-Euroopas. Festivalile oli pööratud ülemaailmne tähelepanu ning külma sõja perioodil levis XX sajandi muusika just Varssavi kaudu ida poolt läände ja vastupidi.

Korraldajad Poola Heliloojate Liidust iseloomustavad ?Varssavi sügist? kui positiivselt eklektilist festivali ning peavad oma ülesandeks väljuda kitsast muusikaspetsialistide ringist, hermeetilisest suletusest ja viia publikuni XX sajandi meistriteoseid ning päris uut helikunsti. Pärast madalseisu 1990. aastatel on festival nüüd jälle publikurohke. Korraldajad on eriti uhked selle üle, et kontsertidel on hakanud käima noored ning ligikaudu pool publikust on alla 30aastane; kontserdipiletid on muuseas palju odavamad kui Eestis.

 

?Varssavi sügis? ja Eesti

Varssavi festivalil on hindamatult suur roll ka Eesti muusikas. Eesti heliloojatele, muusikateadlastele ja interpreetidele oli ?Varssavi sügis? 1960.-70. aastatel tähtsaim, kui mitte ainus võimalus kuulata avangardmuusikat elavas ettekandes. Olulisi impulsse said Varssavis kuuldust Arvo Pärt, Veljo Tormis ja nende põlvkonnakaaslased.

Välja arvatud Pärdi looming, on Eesti muusikat ?Varssavi sügisel? üsna vähe ette kantud. Esimene eesti nimi festivali kataloogis on Tormis, kelle Avamängu nr 2 esitas Sileesia sümfooniaorkester juba 1961. aastal. Räätsa populaarseimat teost Kontserti kammerorkestrile mängiti sotsialismiajal seal mitu korda. 1975. aastal esines Varssavis Tallinna Kammerkoor ja jäädvustas festivali annaalidesse terve hulga eesti kooriheliloojaid ning aastal 2001 rikastas festivaliheliloojate nimekirja eesti noorema põlvkonna autoritega NYYD Ensemble.

?Varssavi sügise? kaaskorraldaja on Poola Raadio, mis vahendab festivali tähtsamad kontserdid, samuti esineb festivalil raadio sümfooniaorkester. Poola Raadio uue muusika toimetaja Andrzej Chłopecki kuulub festivali repertuaarikomiteesse ja kava vaadates on tunda tema kätt ja maitset. Rahvusvahelise heliloojate rostrumi iga-aastane delegaat Chłopecki on tellinud rostrumiheliloojatelt festivalile uusi teoseid. Järgmise aasta ?Varssavi sügiseks? on saanud tellimuse ka eesti heliloojad Jüri Reinvere ja Helena Tulve.

?Varssavi sügis? pakkus tänavugi terve hulga esiettekandeid ja mitmes vormis muusikasündmusi akadeemilistest kammerõhtutest ning oratooriumikontserdist installatsioonide ja improvisatsioonideni. Festivali raames toimusid kohtumised heliloojatega ja näitused. Üks ?Varssavi sügise? kaasüritusi oli tänavu IAMICi aastakonverents ?Music in Transition?, mis tõi Varssavisse muusikapropageerijaid rohkem kui kolmekümnest riigist.

 

Muusikainfokeskused maailmas

IAMIC ehk International Association of Music Information Centres ühendab kogu maailma muusikainfokeskusi. MICid on väga erineva suuruse ja tegevusmahuga, kusjuures infokeskuse võimsus ei pruugi seonduda riigi suuruse ja rikkusega. Mõnes riigis, näiteks Rootsis, Kanadas ja Hollandis, tegutseb muusikakeskus juba mitukümmend aastat mitmekümne töötajaga, pakub eesrindlikku veebilehte, kirjastab muusikat ja annab välja plaate. Ent mõnes riigis on muusikainfokeskus fondide toetusele ja vedaja fanatismile rajatud üheinimeseüritus. Kord aastas peab keskuste liit põhjaliku konverentsi, et vahetada kogemusi ja arutada, kuis kindlustada oma positsioone kultuurimaailmas. Viimastel aastatel tegeleb IAMIC muusikainfo ühtse otsinguportaali European Music Navigator ülesehitamisega. Tänavu organiseeris IAMIC ka ühe ?Varssavi sügise? kontsertidest. Infokeskused pakkusid välja teoste salvestised ning kunstinõukogu selekteeris 21 pakutud pala hulgast välja kuus, mille kandsid IAMICi kontserdil ette noored poola muusikud. Väljavalitute hulgas oli ka Eesti muusikainfokeskuse lähetatud Toivo Tulevi kammeransambliteos ?Swing Low?.

 

Eklektiline festival

Mul õnnestus viibida kuuel ?Varssavi sügise? kontserdil ning veenduda korraldajate formuleeringus, et tegemist on eklektilise festivaliga. Nüüdisaeg on veninud imekspandavalt pika perioodi peale. Uueks muusikaks kutsutakse nii eile kui 60 aastat tagasi komponeeritud teoseid. Kuulda sai vanamoelist modernismi, tüüpilist minimalismi, erineva tasemega spektraalmuusikat, elektroonilisi teoseid ja muidugi ka uusi ideid kätkevaid muusikatöid.

Moskva Uue Muusika Stuudio kvartett (keelpillitrio klarnetiga) mängis just sellist kirjut kava, kus XX sajandi klassika ja akadeemilise modernismi jooned kõrvuti: Ustvolskaja, Kasparov, Sioumak, Wustin. Tooni andis ?nailonhäälne? elektroonika, kummitas ?ostakovit?i ja koguni Skrjabini vari. Kontserdil istudes meenus mulle ühe Eesti muusikategelase raamat, kus eesti nüüdismuusikale heideti ette meloodiate ja teemade puudumist. Uue Muusika Stuudio repertuaaris oli meloodiaid ning nende motiivilist arendust rohkesti. Kontserdi huvitavamad hetked saabusid Vladimir Tarnopolski teosega ?Möödunud päevade kajad?, kus heliefektide ja veidrate tsitaatide vahele tekkis muusikasse seesmine jõud, ning Faraj Karajevi ?Postludia?, helisse süüviva keskendunud, minimalistliku, varjutatud väikepalaga.

?Varssavi sügise? kontserdid antakse tõesti täissaalidele. Poola heliloojate päevasele kammerkontserdile pidime lausa piletita sisse hiilima, sest kontsert oli välja müüdud. Väikesse umbsesse saali mahutati lõpuks mitusada inimest, kuulajad rippusid aknalaudadel ja külitasid esinejate ees maas. Esines noorte naiste keelpillikvartett Dafö koos solistidega ja pool kavast olid esiettekanded. Kontserdi tähtsaim oopus oli 33aastase Paweł Mykietyni, paar aastat tagasi rostrumil noorte kategoorias võitnud autori laulutsükkel ?Ładnienie?. Teenekas bariton Jerzy Artysz esitas sordiiniga kaetud mõrkja kõlaga soundtrack?i taustal ebatavalist vokaali, kus sõnu edastatakse pressitult, justkui tagurpidi. Dafö keelpillikvarteti trump on homogeenne piano, mida lummavalt demonstreeriti Paweł Szymanski uduselt minimalistlikus oopuses ?Compartment 2?. Magdalena Długoszi ?Zakopane Liryki? oli päris vaimukas fantaasiapala saksofonile elektroonikaga. Igatahes võis aru saada, miks publik sellele kontserdile kippus.

Festivali üks kõrghetki näis olevat poola helilooja oratooriumi esiettekanne. Rafał Augustyn (1952) oli ?Hümnide sümfooniat? plaanitsenud ja komponeerinud 20 aastat. Varssavi Filharmoonia lavale asetus hiiglaslik koor Sinfonia Warsowia, sopranid Lynne Dawson ja Joanna Burton, dirigent Renato Rivolta. Teose tekstid Lucretiuse, Homerose, Michelangelo, ladina ja juudi epigraafidelt ning mujalt rääkisid pimedusest ja valgusest ning ülistasid viimast. Sümfoonia ülesehitus järgis kreeka tragöödiate traditsiooni: vaheldusid koor, solistid, orkester, kõneles rahvas ja hüüdis üksikisik. Eeskujulikult orkestreeritud muusika oli mahlerlik, etteaimatava kulgemisega ja suure helivaljusega. Kaldumine crossover?i poole oleks teose päästnud, kuid läbinisti akadeemilisena nii vahenditelt kui teostuselt oli sümfoonia rusuvalt deklaratiivne. Esimene osa kestis viiskümmend minutit, järgmised kaks olid veidi lühemad.

IAMICi kontserdil esitas Varssavi ansambel Kwartludium kuue autori teoseid. Prantslase Bernard Cavanna Trio akordioniga oli akustiliselt meeldiv vaheldusrikas muusika, meenutas liikumistelt ja energeetika poolest Tüüri ja lüürilistes episoodides proge-rocki klassikuid. Toivo Tulevi ?Swing Low? ettekanne jättis tõsise ja meditatiivse, kuid hillitsetud mulje. Kahjuks ei suutnud korraldajad kohale organiseerida õiget gongide komplekti ning neid asendas süntesaator. Taani autori Klaus Ib Jorgenseni teoses ?Lacrima? oli modernistliku muusika tüüpilisi elemente, mida tegi orgaanilisemaks süntesaatori rollis akordion.

 

Uus ja vana nüüdis­muusika ?Varssavi sügisel?

Ülejäänud osa kontserdist ei avaldanud eriti muljet. Itaallase Marco Marinoni ?To Walk the Night? lindile ja ansamblile oli just täpselt selliseid helisid täis, nagu pealkirja järgi võite kujutleda. T?ehhi helilooja Martin Mareki oopus ?Cosciette di Roncole alla Luigi Calvani? vastas autori inspiratsioonikirjeldusele prepareeritud konnade reflektoorsest liikumisest ? ja et asi oleks kindlam, tuli konnade hääl ka lindilt. Miskipärast oli kunstinõukogu kontserdiks välja valinud ameerika helilooja, lihtsaloomulist minimalismi kasutanud David Langi naerugaasist inspireeritud pala ?Sweet Air?.

 

Muusikateater

?Varssavi sügisel? oli seekord mitu muusikateatri etendust. Neist õnnestus näha noore autori Michel van der Aa kammerooperit ?One?. Ooperil oli lihtne video, kaasahaarav muusika ja helire?ii ning fantastiliselt hea interpreet, Kanada lauljatar Barbara Hannigan. Videos näeme viit vana naist kirjeldamas olulist ja hämmastavalt sarnast intsidenti oma elust ning peategelane mängib protagonistina neid hetki läbi. Näeme teda põlevate küünalde keskel asetumas ruumi, asendustegevusena süstemaatiliselt hagu ja oksakesi murdmas, oksadest teed rajamas. Murdumise ja murdmise helidest oli van der Aa tuletanud ka helimaterjali. Kahekordse (üks videos, teine laval) Barbara Hannigani duett võttis tihti irreaalsed mõõtmed. Iseendaga dialoogis, hinguste ja hüüete, jooksude polüfoonias ja paralleelsuses näitas protagonist pingul inimese kobavat tungi olukorrast välja. Oksaraagudest tee viib kangelanna kokku teiselt poolt ajajõge läheneva samasuguse tee ehitajaga, kelles võime aimata teda ennast vanana.

Festivali lõppkontsert oli nagu õppereis XX sajandi sümfoonilisse muusikasse. Poola Raadio Katowice sümfooniaorkester esitas Gabriel Chmura ja Jacek Kaspszyki vaheldumisi dirigeerimisel kõik neli Witold Lutosławski sümfooniat. Poola suurmeistri oopustes ajaperioodist 1947 ? 1992 on hästi jälgitav modernismi kujunemine, õitseng ja helikeele lihtsustumine. Iga sümfoonia eel kaikus pimedas saalis helilindilt helilooja enese selgitus. Vanameister rääkis Poola Raadio intervjuudes lihtsat juttu maailma ja looja suhtest ning püüdest sümfoonia kui maailma mudeli poole.

?Varssavi sügise? kontekstis oli vana nüüdismuusika vitaalsem kui uus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming