Uusberg laulis Pärdi päevadel oma laulu

Juba harjumuspäraselt täitub Tallinna Vabaduse väljak enne Jaani kiriku Pärdi päevade kontserte tema muusika ootusärevate austajatega.

LISETE VELT

Pärdi päevad 2. – 11. IX Nargeni festivalil, kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Avakontsert „Collage“ 2. IX Tallinna Jaani kirikus. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. Kavas Pärdi, Uusbergi (esiettekanne) ja J. S. Bachi teosed. Lõppkontsert „Tintinnabuli“ 11. IX Tallinna Jaani kirikus. The Tallis Scholars (Ühendkuningriik), dirigent Peter Phillips. Kavas Pärdi, Sheppardi, Moutoni ja Tallise teosed.

Arvo Pärdi muusikast ja selle interpretatsioonist kirjutades on olemine habras. Meenub kirjanik ja luuletaja Mathura, kes palve peale kõneleda armastusest küsis, kuidas kõneleda millestki, mis on suuremast suurem, kõrgemast kõrgem ja pühamast püham.

Ehkki üheksa festivalipäeva jooksul anti kontserte nii Pärdi sünnilinnas Paides kui ka Raplas, Rakveres ja Viljandis ning laste ja noorte kultuuriaasta puhul kõlas muusika ka koolisaalides, on minu kuulamiskogemus pärit ava- ja lõppkontserdilt Tallinna Jaani kirikus.

Sama harjumuspäraselt kui Nargeni festivali suvehooaeg kulmineerub Pärdi päevadega, täitub Vabaduse väljak enne Tallinna Jaani kiriku Pärdi päevade kontserte tema muusika ootusärevate austajatega. See vaatepilt on tõesti kaunis! Festivali esimesel ja viimasel kontserdil olid kirikupingid pea viimseni hõivatud.

Eelmise festivali järelkajast jäi kõlama Aare Tooli mõte, et ehk oleksid ka Pärdi päevad kõnekamad, kui repertuaarivalikul veidi haaret lõdvendada ja mitte sisustada kõik kontserdid vaid Arvo Pärdi muusikaga. Ei tea, kas asi oli tagasisides või tundus ka kunstilisele juhile, et peateema perspektiivi asetamisel võib teiste heliloojate looming kaasa mängida: sel sügisel kõlas Pärdi oma kõrval ka Johann Sebastian Bachi, John Sheppardi, Jean Moutoni, Thomas Tallise, Ivan Moody ja Pärt Uusbergi looming.

„Armastuse ülemlaulu“ õrnad read on leidnud koha uusberglikult heakõlalises uudisteoses, kus ei puudu emotsionaalsed kõrgpunktid.

Andres Reinart

Julgen hõisata, et Tõnu Kaljuste kavavalikud on meisterlikult komponeeritud. Tänavuse festivali avakontserti raamisid Arvo Pärdi „Kollaaž teemal B-A-C-H“ helilooja varasest loomeperioodist ning „Aadama itk“ vähem kui kümnendi tagant. Nende vahele oli Kaljuste põiminud Bachi avakoori kantaadist „Brich dem Hungrigen dein Brot“ („Murdke oma leiba näljastele“) ning Ofelia Tuisule pühendatud teose „Kui Bach oleks mesilasi pidanud …“, mida pean festivali üheks säravamaks leiuks Pärdi teoste seast. Mõistagi on igal kontserdil oodatuim uudisteose esiettekanne, eriti aga siis, kui tegemist on Pärdi päevadega, kus teiste heliloojate loomingut varem kõlanud ei ole ja tegemist on 30aastase Pärt Uusbergiga, kelle looming liigutab inimesi ikka ja jälle.

Tõnu Kaljuste esitas Uusbergile tellimuse kirjutada eestikeelne teos, mille kandsid Pärdi päevade avakontserdil ette Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Kaljuste enda juhatamisel. Mulle tundub, et seesuguste esinduskollektiivide puhul on heliloojale jäetud mängumaa kõikvõimalikeks väljakutseteks. Uusberg otsustas aga sirge seljaga laulda oma laulu. Ta võttis aluseks maailmakuulsa teksti „Armastuse ülemlaul“ Pauluse esimesest kirjast korintlastele ning viisistas need õrnad read uusberglikult heakõlaliseks teoseks, kus ei puudu emotsionaalsed kõrgpunktid. Seal Jaani kiriku altari ees nad siis olid: kaks Pärti ja Kaljuste. Tõesõna, ma ei olnud ammu liigutavamat pilti näinud.

Mõistagi oleks kontserdi avateosena kõlanud „Kollaaž teemal B-A-C-H“ mõjunud teisiti, kui keelpillid oleksid mänginud esimesest taktist peale puhtalt ja täpselt. Ka esiettekandele tulnud teose puhul oleks ehk silmakirjalik taga ajada teatavat toorust ning rääkida kiirabi­sireenidest ja närvilistest autojuhtidest, kes ristmikul asuva kiriku lähistel vaikusest lugu ei pea. Kontserdilt saatis publiku koju Arvo Pärdi „Vater unser“.

Pärdi päevade lõppkontsert langes kokku Arvo Pärdi hällipäevaga. Sünnipäevakontserdil „Tintinnabuli“ kõlas Pärdi vokaalmuusika Ühendkuningriigi vokaalansambli The Tallis Scholars ja dirigent Peter Philipsi esituses. Vaheldumisi Pärdi teostega sai kuulda inglise ja prantsuse renessansiheliloojate Shep­pardi, Moutoni ja Tallise loomingut. Ilus-valus kõlamaailm sai aeg-ajalt lõhutud Tallinna Jaani kiriku geograafilise asupaiga tõttu. Kuulajatest pungil Jaani kirikus kõlas oodatud lisaloo asemel sünnipäevalaul Arvo Pärdile. Lõpetan Nora Pärdi mõttega, et vähemasti sada aastat kannavad eesti muusikat edasi Pärdid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming