Väärt täiendus jazzitrükistele

SIIM AIMLA

 Viimase aasta jooksul on meie muusikakirjandust rikastanud kaks olulist jazzialast trükist, mõlemad eesti algupärandid.

Läinud kuul esitles Eesti jazziliit kogumikku „Eesti jazz noodis”, ingliskeelse pealkirjaga „Estonian Jazz Real Book“ (mõiste „Real Book“ sai alguse 1970ndate keskel, kui grupp Berklee’ muusikakolledži taustaga muusikuid hakkas välja andma jazziteemade kogumikku „The Real Book“, mille pealkiri oli justkui vastandiks 1940ndatel ilmunud ja nootide fotokoopiatel põhinevale illegaalsele noodiraamatule „Fake Book“). Noodi avaldamisega märgiti 90 aasta möödumist esimesest jazzkontserdist Eestis (selleks peetakse The Murphy Bandi ülesastumist Estonia kontserdilaval). Ka lugusid on noodis ligi 90, igalt muusikult üks. Põhiliselt on esindatud Eesti jazzmuusikute keskmine ja noorem põlvkond, aga leiab ka klassikuid nagu Valgre, Ojakäär, Naissoo ja Oit.

See, et Eestis on hulk arvestatavaid jazzmuusikuid, kelle looming on igati trükikõlbulik, annab tunnistust jazzmuusika (ja ka muu rütmimuusika) hariduse kvaliteedi ja kvantiteedi kasvust viimasel kümnendil. Selle eest on hea seisnud Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ning Eesti teatri- ja muusikaakadeemia jazziosakond. Mainima peab ka ärksaid ja tugevaid muusikakoole, kes on andnud tubli ja loova järelkasvu – esirinnas on siin kindlasti Viljandi, Pärnu ja Kuressaare muusikakool.

Rütmimuusika, sealhulgas jazzi noodistamine erineb traditsioonilisest noodikirjast. Kui klassikalise muusika puhul oleme harjunud, et peaaegu kõik on noodis kirjas, siis jazzmuusikult eeldab noot rohkem traditsiooni tundmist ja võimaldab ka palju vabadust. „Eesti jazzi noodis“ annab lugejale-muusikule nn teemanoodi (inglise keeles leadsheet), kus on kirjas muusikapala meloodia, harmoonia ja laulude puhul ka sõnad. Lisaks tempo- ja stiilimääratlus (sving, bossa, fusion jne). Enamasti on lugude saatefaktuur, akordide häältejuhtimine (voicing) ja arendus jäetud muusikute otsustada. Loomulikult eeldavad kõik siin trükitud muusikapalad improvisatsiooni antud teemale.

Suur osa noodiraamatus leiduvatest paladest on ka salvestatud ja plaadistatud, nii on võimalik kuulata, kuidas loo autorid on neid esitanud. Sellisel moel noodistatud muusika hea külg on veel see, et kirjastus ei nõua nende lugude esitamise eest tasu. Igal inimesel on õigus seda muusikat mängida ja laulda.

Kui olete kogumiku „Eesti jazz noodis“ õnnelik omanik, aga ei oska seal leiduvate sümbolitega midagi peale hakata, tuleb appi Virgo Sillamaa mullu ilmunud käsiraamat „(Rütmi)muusika teooria“. Tegemist on esimese tõsiseltvõetava eestikeelse õpikuga, millel on suur praktiline väärtus. Käsiraamat annab selge ülevaate muusikateooria alustest lähtuvalt just rütmimuusika eripärast ning on mõeldud eelkõige abiks muusikaõpetajatele, kuid sobib hiilgavalt ka iseõppijast muusikaharrastajale. Õpiku kasutamine eeldab küll muusika elementaarteooria tundmist, siiski kasutajale väga suuri nõudmisi esitamata.

Loogilise ja selge ülesehitusega teos õpetab dešifreerima akordimärke ja annab lihtsaid näpunäiteid saatefaktuuride kujundamiseks. Lisaks antakse ülevaade levinumatest helilaadidest, selgitatakse akordide ja heliredelite omavahelisi suhteid ning õpetatakse ka määratlema ja eristama muusikalise vormi osi.

Jazzi (ja muu rütmimuusika) terminoloogia on tulnud ingliskeelsest keskkonnast ja kuna leidub mitmeid termineid, mida klassikalises muusikas ei kasutata (näiteks leadsheet), on selle käsiraamatu koostamine oluline samm ka eestikeelse terminoloogia juurutamisel.

Virgo Sillamaa on eessõnas kenasti ära seletanud ka palju küsimusi tekitava mõiste „rütmimuusika“ – juba sellepärast tasub seda trükist uurida. „(Rütmi)muusika teooria“ peaks olema kindlasti olemas igas muusikaõppeasutuses, aga soovitan seda ka kõigile üldharidus­koolide muusikaõpetajatele.

Eesti jazz noodis  (Estonian Jazz Realbook). Toimetanud Peedu Kass. Kujundanud www.refleks, ee. Eesti Jazzliit, 2016. 122 lk.

Eesti jazz noodis (Estonian Jazz Realbook). Toimetanud Peedu Kass. Kujundanud www.refleks, ee. Eesti Jazzliit, 2016. 122 lk.

Virgo Sillamaa, (Rütmi)muusika teooria. Toimetanud Kadri Steinbach. Kujundanud Epp Barkalaja, Urmas Volmeri fotod. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia,  2015. 132 lk.

Virgo Sillamaa, (Rütmi)muusika teooria. Toimetanud Kadri Steinbach. Kujundanud Epp Barkalaja, Urmas Volmeri fotod. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia,  2015. 132 lk.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht