Volmer lõi kontseptuaalse terviku

Vahur Luhtsalu

ERSO kontsert ?Kangelase elu? ARVO VOLMERI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 28. I, solist BORISS BROVTSÕN (viiul, Venemaa), kavas Vaughan Williamsi, Elgari ja R. Straussi teosed. Estonias ERSO muusikute ettekandes kõlanud sümfoonilise muusika kava, ?Kangelase elu? juhatas orkestri kauaaegne peadirigent ja kunstiline juht Arvo Volmer. Üldpealkirja all tulid esitusele Ralph Vaughan Williamsi avamäng süidist ?Herilased?, Edward Elgari Viiulikontsert (kaastegevana viiulisolist Boriss Brovtsõn) ja Richard Straussi sümfooniline poeem ?Kangelase elu?.

Brovtsõni tõlgenduses oli

sügavust

Ralph Vaughan Williamsi (1872 ? 1958) süit ?Herilased? (?The Wasps?) valmis aastal 1909, kui tal paluti kirjutada muusika Cambridge?is lavastatud Aristophanese samanimelisele komöödiale. Kõnealust teost esitatakse harva täies pikkuses, kuid süidi avamäng on otsekui loodud selleks, et kontsert sisse juhatada. Avamäng on tulvil energiat, haaravaid viise ning on samas inglaslikult noobel. Arvo Volmeri rühikas ja impulsiivne teose tõlgendus lõi sobiva atmosfääri kogu õhtuks.

Edward Elgari (1857 ? 1934) Viiulikontserti h-moll op. 61 (1910) kuuleb siinmail suhteliselt harva. Nagu võis ka kavalehelt lugeda, kõlas see teos viimati ERSO ettekandes 1994. aastal (solistiks Liliana Tamm-Maaten Gregory Rose?i dirigeerimisel). Üks põhjusi, miks seda nii harva esitatakse, võib olla asjaolu, et viiulikontsert on olnud väga paljudele heliloojatele üks lemmik?anre, mistõttu viiulile ja orkestrile on repertuaari kirjutatud lausa mägedena. Samuti ei ole Elgari Viiulikontsert ehk nii karakteerne kui Beethoveni, Brahmsi või Mendelssohni selles ?anris ?edöövrid. Samas on Elgari Viiulikontserdis siiski paras annus lüürilisust ja nostalgiat, mis oskuslikult interpreteerituna peaks puudutama küllap iga kuulaja hinge.

Praegu veel Londoni Guildhalli koolis õppiv Boriss Brovtsõn talitas kahtlemata arukalt, kui võttis oma repertuaari selle inglise helilooja meistriteose. Tulemuseks on inglise traditsioonide, ratsionaalsuse ja vene kirglikkuse sümbioos. Brovtsõni tõlgenduses oli tunda rohkesti sügavust ning tema loomulik mänguviis ja fraseerimine kinkisid kuulajaile palju naudinguhetki.

Väljakutse orkestrile

Kontserdi nimilugu, Richard Straussi (1864 ? 1949) sümfooniline poeem ? ?Kangelase elu? op. 40 (?Ein Heldenleben?, 1898) on orkestrile kahtlemata tõsine ülesanne nagu enamik Straussi teoseid. Helilooja muusikat iseloomustab märkimisväärselt tihe tekstuur ning komplitseeritud harmoonia. Samas on tema teosed fantastilise orkestratsiooniga ning ta on lausa meister väljendama pidevat muusikalist rahutust ja tungi majesteetlikesse kulminatsioonidesse.

Arvo Volmeri interpreteeringut iseloomustas kontseptuaalse terviku loomine, aga ka erinevate sooloinstrumentide ja pillirühmade meloodiajooniste jõuline esiletoomine. Üks eredamaid oli kahtlemata t?ellorühma energiline peateema esitus loo esimese osa (?Der Held?/?Kangelane?) alguses, sellega sai orkester teose ettekandeks parima võimaliku algimpulsi. Kontsertmeister Arvo Leiburi viiulisoolod sümfoonilise poeemi kolmandas osas (?Des Helden Gefährtin?/?Kangelase kaaslanna?) olid hästi läbi töötatud ja tõid teosesse pisutki lüürilisust vastukaaluks domineerivale massiivsele orkestrikõlale.

R. Straussi orkestriteostes on teadupärast ääretult oluline ja vastutusrikas roll täita puu- ja vaskpillidel ning siin võib ERSO puhkpillimängijate aadressil öelda vaid kiidusõnu. Trompetite hästi artikuleeritud ja lausa skalpellina vahedalt lõikav signaal neljandas osas (?Des Helden Waldstaff?/?Kangelase võitlusväli?) tõi kangelase oma kaaslanna juurest võitlusplatsile tagasi.

Kogu ettekannet iseloomustas tervikuna kõrge kunstiline tase ja pühendumine. Tundus, et ka ERSO orkestrandid nautisid seda taaskohtumist oma endise peadirigendiga.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht