Nii lihtne ja nii tähenduslik Pryde

Reet Varblane

Josephine Pryde’i näitus „Püksikud, Berliin” Temnikova ja Kasela galeriis 16. IV – 24. V.

Tallinna teisipäeva ehk Tallinna galeriide öö osavõtjate ring näikse kui mitte just sulgunud, siis üsna paigal sammuvat: Vaala, TAMi ning Temnikova ja Kasela galerii, lisaks mõned ajutisemad osalejad nagu 1Galerii, Okapi, Rundum, seekord ka Flo Kasearu majamuuseum. Aktiivseid näitusepaiku, etableerunud ja alternatiivseid, kommerts- ja non-profit-galeriisid on Tallinnas märksa rohkem. Ilmselt on Tallinna-suuruses linnas õigem jaotada kunstiüritused mitme päeva või nädala peale. Reede õhtul rullitakse Kultuurikatlas, täpsemalt EKKMis  lahti punane vaip ja kuulutatakse välja tänavune Köleri auhinna võitja. See aga tähendab, et Lugemiku raamatupood, ISFAG @ EKKMi galerii ning vahest veel midagi on hilistundideni avatud ning võib rääkida galeriide järelööst.
Temnikova ja Kasela galerii, kes kunstiekspordis on endiselt üliaktiivne ja ka meil nii-öelda pildil, on Eesti-siseses kunstielus suhteliselt tagasihoidlik. Näiline tagasihoidlikkus tuleneb pigem galerii tegutsemisloogikast (lühike lahtioleku aeg, oma klientuurile keskendumine), kuid kuraator Aliina Astrova on pannud kokku väga huvitava, väljapanekuid omavahel siduva programmi. Selleks nädalaks on nad valmistanud ette tõelise kahuripaugu. Tallinna teisipäeval lõpetati pidulikult Josephine Pryde’i fotonäitus „Püksikud, Berliin” („Knickers, Berlin”), täna toimub aga 12tunnine maraton, mis algab Lastekodu tänavas Dan Mitchelli näituse „Stalinnism” avamisega, jätkub Mike Levitti väljapanekuga „Köök” restoranis Köök ja lõpeb spetsiaalselt selleks õhtuks Londonist toodud klubiõhtuga Noblessneri sadamas.
Josephine Pryde’i „Püksikute” näitus oli maiuspala, vähemalt neile, keda on huvitanud mood, kehalisus, soolisus, selle kultuurilised tähendused ning nende kujutamine kunstis, eelkõige fotograafias. Et EKA suurejooneline moe-show juhtus toimuma selle projektiga ühel ajal, on suurepärane kokkusattumine.
Kui nägin selle projekti pealkirja, siis läks mu mõte aluspesu kaudu kehamälu tõlgendanud kunstiprojektidele nagu näiteks Gelmani galerii produtseeritud Jekaterina Djagoti ja Julia Demidenko kureeritud aluspesu interpretatsioonile totalitaarses nõukogude ühiskonnas ehk siis ülimalt intiimse sfääri ideologiseerimise analüüsile. Pryde’i Lastekodu tänava galerii fotonäitus ei ole 2000ndate alguses mitmel pool eksponeeritud suurprojektiga päriselt võrreldav, kuid see oleks võinud olla vabalt suure väljapaneku üks alaprojekte. Üks parimaid. Josephine Pryde’i „Püksikute” projekt ei ole otseselt suunatud valitseva ideoloogia paljastamisele (nähtavakstegemisele), aga ideoloogiline moment on seal tugevalt olemas.
Kunstnik on pildistanud Isoscelesi naistepesu uut kollektsiooni  selle looja palvel.  Nii saab seda väljapanekut vaadata peale moefoto ka tellimuskunsti võtmes. Kuid isegi enne kunstniku loodud kujundisse süvenemist on selge, et moefotovõti ei toimi. Ta on pildistanud oma amatöörist modelli Saksa Läänemere-äärses kuurordis Ahlbeckis, kuid pealkirjas osutanud Berliinile. Tema fotodele on jäänud püksikute kõrvale ka rinnahoidjad, kuid pealkirjas on ta nimetanud vaid püksikuid.
Kui moefoto esimene ja tegelikult ka ainus funktsioon on müüa unistust – võimalust samastada ennast kõige seksikama, kaunima, ahvatlevama kehaga, siis Josephine Pryde on eiranud seda täielikult. Pealkirja Berliini viite tõestuseks on ta eksponeerinud taustas anonüümse suurlinna vaate, justkui projitseerides talvise mahajäetud kuurordi suurlinna mellu, kuid jätnud vaate inimtühjaks. Vaid mõnel „pesufotol” on ta esitanud suurlinna nautivat elulaadi tähistavat slängi nagu „yolo” (you only live once– elatakse vaid üks kord). Peamiselt püksikute ja rinnahoidjatena pealkirjastatud fotodel ei näe vaataja ei seksikat pesu, veel vähem kaunist naiseihu, vaid terviku (pesu või keha) tähendusest ilma jäetud fragmenti. Disainpesu (küll ontlikult keha katva vintage’ina) on toodud vaatajani kummaliste abstraktsete pindadena, kus on astutud üle ka hea kompositsiooni reeglitest. 
Josephine Pryde on loonud oma  terviku, ettekirjutatud reeglitest ja omaksvõetud tavadest vabastatud puhta poeesia. Ja ometi on see tähendustest tüüne.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming