25 kauneimat Eesti raamatut

Urs Lehni, žürii välisliige

251 kauneimat2 Eesti3 raamatut4        ¹ Pärast esmase pilgu pealeheitmist umbes 170 selle aasta võistlusele saadetud raamatule oli selge, et on raske valida välja just 25, mis tõepoolest väärivad 2009. aasta kauneimate Eesti raamatute nimetust. Žürii esimeses otsustusringis lükati kõrvale kõik need raamatud, mis mitte mingil juhul ei jõuaks lõplikusse valikusse. Järele jäi ainult 26 raamatut, mis põhjustas kriitilise olukorra: žürii teises ringis polnud nagu enam midagi otsustada. Probleemi lahendamiseks otsustati minna kompromissile: võtta kõik  raamatud tagasi võistlustulle, mis omakorda käivitas uuesti kogu protsessi. Mõnede žüriiliikmete ettepanek vähendada esiletõstetud raamatute arvu, et selle aasta konkurss oleks ehitatud üles kvaliteedile, lükati tagasi väitega, et „25 kauneimat Eesti raamatut” on selle sündmuse ametlik nimetus ja et vastav logo on juba kujundatud ja trükitud.

² Veel keerulisem probleem kerkis esile, kuid hakati arutlema ilumõiste üle. Kui see on iludusvõistlus, siis mis on ilu ning mis sõnavara tuleb kasutada ilust  kõneldes? Kas ilu puhul on olemas üldisi väärtushinnanguid või oleks mõistlikum lähtuda „standardite lõhkumisest”, nagu on välja käinud Šveitsi samasuguse võistluse žüriiliige Linda van Deursen konkursi kataloogis avaldatud intervjuus. Kas ei võiks me olla päri Cornel Windliniga, kes väidab samas intervjuus: „Arutelu ilu mitmesuguste kontseptsioonide üle on igati teretulnud ja samas olen täiesti teadlik nende kontseptsioonide subjektiivsusest”? See väide vihjab, kuidas niisuguse raske kohtumõistmise protseduuriga  hakkama saada: tuleb hõlmata kogu mitmekesisus ja osata arutleda selle üle professionaalselt. Kuigi, sellised arutelud võivad olla pikad ja aegajalt keerulised, arvestades žürii suurust (ikkagi 9 liiget). Seetõttu läks selle aasta žürii diskussioonipõhiselt mudelilt üle matemaatilisele ja (kvaasi)demokraatlikule punktide andmise süsteemile. Selline menetlus võib viia konsensusliku valikuni ning sel juhul on küllalt tõenäoline, et kõige julgemad raamatukujundused ei saa auhinda, vaid esile  tõstetakse need, mis häirivad kõige vähem. Sellest hoolimata jõudsid mõned uuenduslikud kujundused viimasesse valikusse (Triin Tamme „Retrospektiiv” või Rael Arteli „Hotell Pärnu”, kui tuua mõned näited), tuues tibakese värsket tuult Eesti raamatukujunduse küllalt tolmusesse ja igavasse maastikku.

³ Võistluse reeglid määratlevad Eesti raamatu kui Eestis kujundatud, toodetud ja välja antud raamatu. Kuid kas see peegeldab praegust tegelikkust? Ajal, mil rahvuslikud piirid on hägustunud, elatakse  ja omandatakse haridus välismaal ning seetõttu samastatakse ennast suurema, rahvusülese ja isegi virtuaalse võrgustikuga, võiks reegleid avardada. Et luua kohalikule kultuurile viljakas kliima – nii üldises mõttes kui ka iseäranis raamatukultuuri silmas pidades –, on oluline kõikvõimalikke reegleid ja tingimusi pidevalt umber vaadata ja mitte unustada, et kohalik eksisteerib alati vaid suhtes ümbritsevaga. Loobudes Eestis toodetuse tingimusest, saaks  sellele raamatukujundusvõistlusele rohkem kaasa haarata välismaiseid kirjastajaid, trükikodasid ja kujundajaid ning selle abil avardada kohalikku maastikku.

4 Žürii välisliikmel õnnestus tutvuda ainult ühe aasta valikuga, kohalikud žüriiliikmed võivad märksa täpsemalt hinnata arengut ajas. Ka võõrale hakkas silma, et võistlusele toodu esindas vaid kaht peamist suhtumist raamatukujundusse. Esitatud valikus oli palju kirjastustes välja antud raamatuid, mille tegemisel tuli arvestada etteantud tingimustega: eelarve  ja turustamisega. Piisavalt kurb, sest ainult mõned neist ületasid keskpärasuse taseme, üldiselt hakkasid need silma üpris igava materjalivaliku ja küljendusega. Teiselt poolt jäid silma ka mõned noored raamatukujundajad, kes, arvestades küll majanduslikke tingimusi, olid suutnud ka piiratud vahendite abil luua paindlikke toimivaid struktuure. Nägime ebakonventsionaalseid, kuid igati veenvaid lahendusi. Loodame, et järgmiste aastate kauneimate Eesti raamatute võistlusel on rohkem värsket verd. 

Tõlkinud Reet Varblane     

Näitus „25 KAU NEIMAT EESTI RAAMATUT ” rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis kuni 25. II . Raamatukujunduse võistlusele esitas 73 kirjastajat 174 teost.  Žürii: Mart Anderson (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Anne Pikkov (EK GL), Kalle Toompere (EK GL), Ruth Huimerind (EK GL), Endla Toots (kirjastus Koolibri, Eesti Kirjastuste Liit), Gunnar Kalajas (trükikoda Greif, Eesti Trükitööstuse Liit), Kadi Kiipus (Eesti Rahvusraamatukogu), Indrek Sirkel (Eesti Disainikeskus ja Eesti Kunstiakadeemia) ja välisliige Urs Lehni (Šveits).       

1. Kōkyō Hatanaka. AASIA MINU SÜDAMES . JAAPANI KLASSIKALINE MAAL NIHONGA. Koostanud Taimi Paves ja Kersti Koll. Kujundanud Tiit Jürna. Kirjastanud Eesti Kunstimuuseum. Trükkinud Printon.       

2. EVALD OKAS. MONOGRAAFIA . Koostanud Jüri Okas ja Mari Roosvalt. Kujundanud Tiit Jürna. Kirjastanud MTÜ Evald Okase Muuseum ja Eesti Keele Sihtasutus. Trükkinud Printon. 

3. Andrus Kivirähk. JUMALA LOOD. Kujundanud Mart Anderson. Kirjastanud Eesti Päevaleht. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.   

4. 20. SAJANDI MÕTTEVOOLUD . Koostanud ja toimetanud Epp Annus. Kujundanud Piia Ruber. Kirjastanud Tartu Ülikooli Kirjastus. Trükkinud Greif.     

5. KANDILINE KAAREL IRD . Dokumente ja kommentaare. Koostanud Jaak Viller. Kujundanud Jüri Kaarma. Kirjastanud Eesti Teatriliit. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.       

6. Indrek Hirv ja Rebekka Lotman. ÜLALT VALLA . Kujundanud Indrek Sirkel. Kirjastanud Maarjamaa. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.       

7. Suetonius. KEISRITE ELULOOD. Kujundanud Dan Mikkin. Kirjastanud Tänapäev. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda. 

8. Mehis Heinsaar. SÜGAVAL ELU HÄMARAS . Kujundanud Piia Ruber. Kirjastanud Verb. Trükkinud Pakett.   

9. Tiia Toomet. SUUR KARURAAMAT . Kujundanud Dan Mikkin. Kirjastanud Tänapäev. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.     

10. VÄIKESE INIMESE SUURED REISID . Koostanud Tiit Pruuli. Kujundanud Regina Lukk-Toompere. Kirjastanud Go Group. Trükkinud Greif.     

11. Raul Rajangu. LUMINOSO.  Koostanud Anneli Porri ja Indrek Sirkel. Kujundanud Indrek Sirkel. Kirjastanud Anneli Porri. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.     

12. Kirill Teiter. AUTOAEG. PILDIKESI EESTI ESIMESEST AUTOSAJANDIST . Kujundanud Andres  Tali. Kirjastanud Tammerraamat. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda. 

13. Jan Kaus. HETK . Kujundanud Andres Rõhu. Kirjastanud Tuum. Trükkinud Greif.     

14. Peeter Volkonski. PEETER VOLKONSKI . Kujundanud Külli Kuusik. Kirjastanud Menu. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.       

15. Tiia Soasepp. JÕEMEHIKE . Illustreerinud ja kujundanud Urmas Viik. Kirjastanud Koolibri. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.     

16. Piret Raud. HÄRRA LINNU LUGU.  Kujundanud Dan Mikkin. Illustreerinud Piret Raud. Kirjastanud Tammerraamat. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda. 

17. Rael Artel. HOTELL PÄRNU. RAEL ARTEL GALLERY: NON-PROFIT PROJECT SPACE  2004-2008. Kujundanud Jaan Evart. Kirjastanud Hotell Pärnu ja Rael Artel. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.   

18. Triin Tamm. RETROSPEKTIIV . RETROSPÉCTIVE . RETROSPECTIVE . Kujundanud Triin Tamm. Kirjastanud Triin Tamm. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.     

19. Tanel Veenre. EHE . KAHTLUSED KUNSTI KUJUL . Kujundanud Angelika Schneider. Kirjastanud Tanel Veenre. Trükkinud Pakett.       

20. Daniel Gottlieb. ARMASTUSE ÕPPETUNNID . Kujundanud Jüri Jegorov. Kirjastanud Eesti Päevaleht. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.       

21. Anni Arro. SEPAMAA TALU KÖÖK 2. Kujundanud Külli Kuusik. Kirjastanud Ajakirjade Kirjastus. Trükkinud Print Best. 

22. Selma Mathilde Ariko ja Mirja von Knorring. VIRTINA KOKARAAMAT . Kujundanud Angelika Schneider. Kirjastanud Tänapäev. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.   

23. Ilmari Manninen. EESTI RAHVARIIETE AJALUGU. Kujundanud Kalle Müller (MoMo). Kirjastanud Eesti Rahva Muuseum. Trükkinud Printon.     

24. F. R. Kreutzwald. KALEVIPOEG. Illustreerinud ja kujundanud Andres Tali. Kirjastanud SE&JS. Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda.     

25. Olev Soans. EESTI KULTUURILOOLISED  KAARDID . Koostanud Jaan Tamm. Kujundanud Piret Niinepuu-Kiik. Kirjastanud Ilo. Trükkinud Print Best.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming