Arhitektuurituul: Citius. Altius. Fortius Arhitektuurivõistlus

?ar Mark

 

Just arhitektuurivõistlus, mitte arhitektuurikonkurss. Konkurss on jäänud käibesse otsetõlkena nõukogude ajastust. Konkureerida võivad hinnapakkumised, aga võistlevad ideed. Milleks võistelda? Arhitektuurivõistlusi on korraldatud sajandeid ja korraldatakse ka edaspidi, ikka usus, et õigeid ideid on mitmeid, kuid üks on tugevam.

Eestis on korraldatud kümneid arhitektuurivõistlusi ja valdavalt õnnestunult. Ainult mõned üksikud on kiiva kiskunud, mida muidugi kajastatakse seetõttu just meedias. Huvitav on see, et võistlusi korraldavad lisaks avalikule sektorile just kogenud arendajad ja eraettevõtjad, kuigi levinud on arvamus, et nad tahaksid kiiresti läbi suruda kõrgeima hoone. Positiivse näitena võib tuua jõudsalt kerkiva Rotermani kvartali. Parim idee leiti kutsutud osalejatega võistluse kaudu.

Võistlusi saab korraldada mitut moodi. Lahtised arhitektuurivõistlused on avatud kõikidele osavõtjatele. Kinnine võistlus on reeglina kolme kuni viie osalisega, kelle võistlemine tasustatakse. Saab korraldada võistlusi, mis on lahtised, kuid tasustatakse viie staararhitekti osavõtt, et garanteerida tugevad osalejad. Nii tehti Kiasma arhitektuurivõistlusel Soomes. Võitjaks osutuski Steven Hall, kes oli kutsutud osalejate ringist. Lahendama keerulisi olukordi, kus programm ja linnaruumiline nägemus on veel lahtised, korraldatakse ka mitmeetapilisi võistlusi. Sealjuures oodatakse esimeselt etapilt löövat ja hullumeelset ideed. Võistlustingimused on sellistel võistlustel kasinamad: lahti on jäetud palju otsi, ikka lootuses, et ehk pakutakse välja selline linnaruumiline idee, mida ei oska oodatagi. Selline võistlus korraldati näiteks Soomes Kiasma ja Finlandiatalo vahelisele alale kultuurimaja idee leidmiseks (sinna pidid tulema saalid ja eluruumid orkestritele). Eestis on lõppenud Maakri tänava ala arhitektuurivõistluse esimene etapp. Esimese etapi tulemusel valitakse välja arvestatav kogus hulle ideesid, miks peaksid teises etapis vormuma hooneteks. Lisaks on olemas loendamatu hulk kirjeldatud võistluste kombinatsioone.

Õnnestumiseks peab olema täidetud kolm põhitingimust: tasemel žürii, head võistlustingimused ja korralikud auhinnad. Tasemel žürii on eeltingimus, et hõivatud arhitektid üldse sooviksid osa võtta. Pole ju mõtet näha vaeva idee vormistamisega elegantseks väljapanekuks, kui hindamiskriteerium on teadmata või hindajad ei ole võimelised seda töödest välja lugema. Teadustööd ei retsenseeri keskkooliõpilased. Žürii on ka konsultant tellijale, avades tööde võimalusi ja kirjeldades ohte, mis võivad ees oodata.  Oluline on žürii juures ka tasakaalustatus, sest otsused tehakse hääletamisega, kus igal liikmel on üks võrdne hääl. Tellija poolelt peaks olema esindatud lisaks “suurele juhile” ka see, kes otseselt peab hakkama vastutama kogu projekteerimise ja ehitamise protsessi eest. Arhitektidest žürii liikmete valik eeldab erineva kogemuse, mõtlemise ja maailmanägemisega liikmeid. Hea tava reserveerib žüriis pool kohti sõltumatutele tippspetsialistidele. Hea žürii puhul tekib erinevate erialade inimeste sisuline dialoog. Ainuüksi žürii koosseis välistas sisuliste ideede võistlemise linnavalitsuse korraldatud kahlava Kalevipoja võistlusel. Palju räägitud linnavalitsuse hoone arhitektuurivõistlus pidi olema rahvusvaheline, aga žüriis enamik olid enamuses esimehe otsesed alluvad. Sellise hanke ülesehitus ei kutsu arhitekte osalema. See võistlus ei kukkunud läbi mitte sellepärast, et Eesti arhitektide liit sellele vastandus, vaid ikka sellepärast, et korraldamises oli rikutud reegleid, mis oleksid sellest teinud õnnestunud ettevõtmise.

Žüriile lisaks peavad olema võistlustingimused hästi läbi töötatud. Võistlustingimuste väljatöötamine on keerulisem kui võistlustel osalemine. Heade võistlustingimuste ettevalmistamine on väga keeruline ja vaevanõudev tegevus. Sisuliselt lahendab tingimuste ettevalmistaja kogu võistluse ise mitu korda läbi, et näha, mis üldse on võimalik ja kus tekivad tagasilöögid. Programm ei mahu krundile, vastuolud ehitise funktsionaalsuse ja lisanõuete vahel, parkimine, ajaloolised nõudmised jne.

Lõpuks on arhitektuurivõistlus avalike hoonete või ka meie ühise linnaruumi muutmise kõige läbipaistvam viis. Esimene etapp, kus fikseeritakse, mida tellija soovib, on kõigile avalikult kättesaadav. Võistluse tulemused on reeglina publitseeritakse. Pärast õnnestunud arhitektuurivõistlust leitakse juba ühiskondlik kokkulepe muutuste osas, mida soovitakse esile kutsuda. Tänaseks on teada, et Sakala hoonestuse lepingus oli arhitektuurivõistluse punkt sees, seda ei täidetud, ignoreeriti kuni viimase hetkeni. Olen veendunud, et kui võistlus oleks korraldatud, oleks Sakala juurdeehitus ammu juba käimas ja hoone varsti valmis. Avaliku arhitektuurivõistluse asemel püüdis kogenematu arendaja kinnistada oma positsioone tagauste kaudu. Tulemuseks hulk inimesi, kes tõmbavad ennast kinnisesse ringi ja hakkavad huupi ümberringi tulistama, tabades läbisegi kõiki ja kõike.

Citius, altius, fortius. Arhitektuurivõistlus viib korraldamise keerukusele vaatamata sihile kiiremini, vaatab kaugemale, puudutab kõrgemaid sfääre.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming