Audiogalerii

Aleksander Tsapov

Viis küsimust audiogalerii initsiaatorile ja kuraatorile Kiwale. Augustis toimus Rävala puiestee galerii

008-valgustussalongis esimene audiogalerii. Esinema olid kutsutud Camilla Hannan, Bertuf, Patrick McGinley ja Fantomas aka Toomas Thetloff. Keset moodsaid valgusteid sai nosida banaani ja näiteks kuulata, mis juhtub, kui võimendada tatra kukkumist vastu klaasi. Helikunstnikke ja -uurijaid tihtilugu kütkestavad mikrotasandid à la, kuidas kõlab roostetamine või mis heli tekitab vibreeriv kile.

26. X Kumu sisehoovis toimunu oli audiogalerii vaoshoitud debüüdiga võrreldes teisest mastist. Soundscape’id olid mastaapsemad, õhtu oli külm, kasutusel oli kvadroheli, publikut oli rohkesti, kumav taevas ja Kumu betoon tsementeerisid boreaalset sound-art-kontserti. Esinejaid oli nii Soomest, Saksast, Lätist, Eestist + VJ-d. Helide tekitamiseks kasutati mikroskeeme, grafoprojektoritest ehitatud valgussüntesaatoreid, lintmakke ja kõiksugu muud helivendade ärasätitud spetsiifaparatuuri. Esinesid Macumbista, John Grzinich, Pink Twins, Beyond Surface.Variations of Scale, Raul Keller, Mihkel Tomberg/Barthol Lo Mejor, Martiini, Dseir visuaale tegid Mutual (LV) & Nep Tong. Õnnestunud audiofriikide koosviibimise valguses on aeg uurida audiogalerii initsiaatori ja kuraatori Kiwa käest käima läinud sarisündmuse täpsemate põhjuste järele.

 

Milline on eesti helikunsti tervislik seisund?

Laptop’i ja elektroonika kasutamine ning eesmärgipäraselt võimalikult ebatavaliste helide tekitamine on saanud eilseks päevaks, praegune tendents on veel enam uurimuslikkuse ja mõtestatuse poole.

Näiteks Barthol Lo Mejor ja Mihkel Tomberg on Eestis ainsad, kes tegelevad helikunsti viimase trendi, nn circuit bending’uga. Circuit bending on patareidel töötavate elektrooniliste seadmete loominguline ümberühendamine. Esinemise käigus muudetakse mikroskeemide tasandil nende talitlust. Circuit bending’ut seostatakse tavaliselt noise-muusikaga, heli, mis väljub, on ettearvamatu iseloomuga. Ülieksperimentaalne praktika ja samas kõlab nagu miniheavy tulevikust.

Üldiselt midagi eriti ei toimu, on mõned eraldunud üksikud tegijad ja mõned osaliselt abstraktsema elektroonilise või akustiliste helide manipuleerimisega tegelevad ringkonnad. Festivalidest on ainult „Plektrum” tundnud huvi sound art’i vastu (workshop’id ja mõned esinejad). Ära tuleks mainida Antti Mässu korraldatav ambient-raadio „Allikas”, mis viimati toimus Tõravere observatooriumis.

 

Kas audiogalerii toimimiseks on nüüd ületatud aktiivsete osalejate kriitiline piir?

Kuulama tuleb õppida, ka see pole kaasasündinud oskus nagu nägemis- või lugemisoskus. Kodus või avalikus ruumis kõrvaklappidest kuulamine on seotud muude rituaalidega. Audiogalerii vajab konteksti, sündmust, pühendumist ainult võimalikult intensiivsetele kuulamis- ja tajukogemustele. Huvi on, audiofriiklus hakkab vaikselt tekkima. Eestis tähendab kunst ikka veel midagi materiaalset. Helikunst on mittemateriaalne ja seega ökonoomne, kuna ei koorma galeriisid ja muuseume füüsiliste kunstiobjektidega.

Audiogalerii on vabakasutuses märk, avatud kontekst kõigile audioeksperimentidele. Laiemas kontekstis ühendab see kunstilises mõttes uuenduslikkuse sügava kogemuse ja filosoofiaga. Iga audiogalerii üritus on erakordne, sest loodavad helisituatsioonid on ajutised. Sound-art on juba saanud üheks nii-öelda järgmistest asjadest, alaks, kus novaatorlikkus ja uute territooriumide avastamine on võimalik.

 

Milline võiks olla riiklike kultuuriinstitutsioonide toetus audiogaleriile?

Arvan, sellest oleksid kõik vastavad institutsioonid huvitatud. Statsionaarne audiogalerii Eestis oleks maailma mastaabis kõva asi. Tean, et Saksamaal on üks, New Yorgis leidsin ka ühe, mis oli küll kahjuks ilusa ilma tõttu suletud. Kuna helikunstnike globaalne kogukond hoiab kokku ja suhtleb aktiivselt, oleks võimalik luua koolmekoht, kus osa sellest voolust veidi peatub. Mõningal moel on sellega Mooste kunsti- ja sotsiaalpraktika keskuses MoKs-is tegelenud ka John Grzinich.  

 

Millisena kujutad ette paikset audiogaleriid?

Heli potentsiaali uurimine ei ole isegi teaduslikult veel väga kaugele jõudnud. Oleme koos Kumus toimunud audiogalerii kaaskuraatori Toomas Thetloffiga plaaninud Eestisse rajada ühe audiogalerii osana privaatvibratooriumi, igaühele just täpselt talle sobivat helimassaaži loova ruumi, mis töötaks ka reaalsuse lineaarsust katkestava mullina. Kahjuks pole õnnestunud veel leida pädevat spetsialisti, peab ootama, kuni kvantfüüsikud ja esoteerikud hakkavad koos töötama. Teine võimalus oleks ühendada Tõnis Vint arvutiga.

Kindlasti jäävad erinevad kohaspetsiifilised, galerii mobiilsed üritused. Kultuurikatlaga on juttu olnud muusikatorni rajamisest, kindlasti spoken word’i asjad ja projektid raadioteatriga.

 

Millal järgmine audiogalerii sündmus toimub?

17. XI Franz Pomassl, helikunstnik ja Austria vanima nonkonformistliku plaadifirma Laton boss tutvustab oma uut, Raster Notoni all ilmunud plaadi materjali.

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming