Autasu

Reet Varblane

Marge Monko on Henkeli preemia laureaat Poolteist kuud tagasi, 30. oktoobril anti Viini Ludwigi fondi moodsa kunsti muuseumis üle Ida- ja Kesk-Euroopa riikide nüüdiskultuuri arengut soodustav Henkeli nüüdiskunsti auhind. Sel aastal oli see Eestile iseäranis rõõmustav, sest lõppvalikusse jõudnud tugevate kandidaatide Anca Benera ja Arnold Estefani (Rumeenia), Miks Mitrēvicsi (Läti), Marge Monko (Eesti), Olga Žitlina (Venemaa) ja Katarina Zdjelari (Serbia) seast pälvis auhinna Marge Monko. 7000 euroga kaasneb näitus järgmisel aastal Viinis muuseumikvartalis moodsa kunsti muuseumis. Eelmise aasta laureaadi Moskva kunstniku David Ter-Oganjani näitus oli seal kolm kuud 15. juunist 9. septembrini. Marge Monko näitus avatakse järgmise aasta 25. oktoobril ja seda saab vaadata 2014. aasta veebruarini. Marge Monko oli ka tänavuse EKKMi Köler Prize’i üks nominentidest ning tema video „Nora õed” oli väljas Genkis „Manifestal”. Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa (Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Georgia, Kosovo, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Rumeenia, Serbia, Türgi, Ukraina, Valgevene ja Venemaa) noorte kunstnike auhinna CEE pälvis Olga Žitlina sotsiaalselt teravate videote ja interaktiivsete installatsioonidega, kus ta käsitleb Venemaale Kesk-Aasiast, endistest NSVLi liiduvabariikidest, sisse rännanud tööliste olukorda. Alla 35aastastele kunstnikele mõeldud CEE kolmekuuline stipendium tagab elamise ja töötamise Viinis. Peterburi kunstnik Olga Žitlina on paaril korral ka Eestis oma töid tutvustanud: koos Eléonore de Montesquiou’ga Tallinnas ja Narvas ning tänavu Tartu Kunstimajas „Ema ja tütre” näitusel.

Kuna žürii esimees Mumoki peakuraator Rainer Fuchs naasis eelmise nädala keskel pärast Henkeli auhinna pidulikku üleandmist alanud puhkuselt, siis vastab ta nüüd Sirbi küsimustele.

Miks langes tänavune valik just Marge Monkole? Kuidas iseloomustate tema loomingut: millised on selle tugevaimad küljed?
Rainer Fuchs: Marge Monko tööd olid iseäranis veenvad, sest ta on töötanud oma kontseptsiooni kallal õige pikka aega. Keskendudes sotsialismilt kapitalismile ülemineku sotsiaalsete muutuste analüüsile, peegeldab ta väga professionaalselt ja sügavalt mõjutusi, mida majanduse muutumine on toonud kaasa nii üksikidentiteedile kui ka ühiskonnale. Marge Monko dekonstrueerib veenvalt halva ja hea ideoloogia võitluse illusiooni: ta meenutab meile, et nii sotsialismi kui ka kapitalismi tingimustes antakse propagandistlikke lubadusi. Kunstniku lähenemist võib pidada kriitiliseks ja distantsilt vaadatuks. Tema kriitilised kommentaarid nii ajaloo kui ka praeguse sootsiumi ahvatleva fassaadi kohta põhinevad tõsisel uurimistööl ja ajalooteadmistel. Ajalugu ja tegelikkus on nähtud  psühholoogia vaatevinkli kaudu, muutumata sealjuures didaktiliseks ning moraliseerivaks.

Kuidas iseloomustaksite teisi n-ö finaali jõudnud kunstnikke?
Henkeli kunstiauhinna kogu protseduuri võib iseloomustada  kõrgelt professionaalse protsessina: kõigis 23 osalenud riigis tegutsesid suurepärased eksperdid, kes tegid esimese valiku. Nii oli tagatud, et Viini finaali jõudsid iga maa parimad kandidaadid. Lõppvalikus valitses märkimisväärne interdistsiplinaarsete positsioonide tihedus: kunstnikud tegelevad mitmekesise meedia innovatiivsete lahendustega ja nende töid iseloomustab kõrge tundlikkus sotsiaal-poliitiliste ilmingute käsitlemisel. Viie finaali jõudnud kunstniku töödes on näha praeguse aja aktuaalsete nähtuste arengu analüüsi ja tõlgendamist: igaüks on seda teinud vastavalt oma kohalikule ja rahvuslikule kontekstile. 

Wiiralti stipendium Mihkel Ilusale

Wiiralti stipendium on üks noortele, veel õppivatele, kunstnikuteed alustavatele noortele suunatud stipendiume. Tänavu anti see Mihkel Ilusale.  Kui mõelda meie kunstiautasude kontekstis – neid on küll üksjagu, kuigi võrreldes teiste kultuurivaldkondade või ka Põhjamaade kunstistipendiumidega –, on meie kunstnikud üsna vaeslapse osas.

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre kuulus tänavusse žüriisse.

Millist kohta peaks Wiiralti stipendium katma ja kuidas on meil noorte kunstnike pealekasvuga lood?
Maria-Kristiina Soomre: Esiteks täpsustan, et Wiiralti stipendium on tõesti õpinguteks ja enesetäiendamiseks mõeldud abiraha motiveeritud, oma kunstnikuteed alles alustavale õppijale. Tegemist ei ole autasu või preemiaga tehtu eest, pigem avansiga, tulevikku suunatud koolirahaga. Sellisena on stipendium küllalt omanäoline. Kõrvale võib ehk tuua erakapitali rahastatutest Lions Clubi hiljuti asutatud Adamson Ericu stipendiumi ja mööndustega ka noore kunstniku preemia, kuigi see on siiski noorima põlvkonna kunstiauhind, midagi stipendiumist kaalukamat. Wiiralti stipendiumi maksab riik Wiiralti teoste kasutamisest laekunud autoritasudest, seega sõltub stipendiumide arv laekunud summadest. Kandideerida võivad täiskoormusega üliõpilased kõigilt kujutava kunsti erialade õppeastmetelt. Loomulikult on huvi stipendiumi vastu päris elav ja võin kinnitada, et ka konkurents äärmiselt tihe, sest alustavate kunstnike loomingulise tegevuse ja enesetäiendamise rahastusvõimalused on väga piiratud. Täheldada võib aga uue jõulise kunstnike põlvkonna ilmumist, küsimus ei ole enam paaris-kolmes nimes või koolkonnas: õppeasutustes üle maailma väga erinevatel erialadel ja õppeastmetes õppivaid, kõikvõimalikes meediumides ja kontekstis töötavaid noori, kes on pühendunud, motiveeritud, töökad, võimekad ja andekad, on meie kunstiareenile astunud või peagi astumas pigem kümnete kaupa. Sellel taustal on üks 3000eurone stipendium muidugi piisk merre. Selle üle oleks olnud kindlasti palju rohkem hea meel, kui stipendiume oleks saanud välja anda kolm-neli. Loodame, et algav aasta on selle poolest juba palju edukam. Stipendiumikomisjon pidas ka seekord otsuse tegemisel silmas nii tudengite eneste kirjutatud motivatsioonikirja kui ka portfooliote põhjal võimalikku arengupotentsiaali, et stipendium saaks hooandjaks ja ehk ka julgustuseks jätkata valitud teel. Mihkel Ilus kallutas komisjoni hääled enda kasuks muu hulgas kindlasti kompromissitu ja jõuliselt eristuva kunstnikupositsiooniga, ühendades näiliselt mängleva kergusega väga erinevad kunstimeediumid ja -konteksti ning ruumimastaabid nauditavaks ja üllatavalt nõudlikuks, läbikomponeeritud tervikuks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming