Edukas äritegevus ja kunst käivad käsikäes

Reet Varblane

Intervjuu suurärimehe ja kunstimetseeni Reinhold Würthiga

Hr Würth, kui te tutvustasite pressikonverentsil oma ettevõtet, selle arengut, siis rõhutasite, et vaatate alati kümme aastat ettepoole. Kas ka oma kunstikogu moodustamise ja täiendamise juures vaatate ettepoole, arvestate seda, mis kunstis võib toimuda? Kas olete valmis riskima?

Kunsti puhul on väga raske vaadata kümme aastat ettepoole, sest kunst on valdkond, kus kõik liigub ja muutub äärmiselt kiiresti. Ma ei usu, et olen võimeline ette nägema, mis toimub kunstis kümne aasta pärast. Kunst, mida ma oma kunstikogusse tahan, on eelkõige ikka objekt, mida on võimalik säilitada, mitte protsess või materjal ? puudri- või tolmukiht seinal vms, mille eest tuleb iga päev hoolt kanda, et see ei häviks, nagu võib näha kas või Veneetsia biennaalil või kunstimessidel. Ma tahan koguda kunsti, mis kestab üle aja, mida on kerge koguhoidlas hoida. Minu kunstikogumise põhimõtete juures ei puudu ka pragmaatilisus.

 

Kuidas suhtute uutesse meediatesse nagu video- ja arvutikunsti, aga ka kõikvõimalikesse aktsioonidesse?

Ma pole kunsti suhtes nii progressiivne. Minu kollektsioonis ei ole arvutikunsti, kuigi hiljuti ostsin kunstnik Lena Boschilt seeria maale, mis õigemini oli installatsioon, sest maalide juurde kuulub saatev helitaust, Mozarti missa. Ta ise mängis Mozarti muusikat pimedas ruumis klaveril ja kasutas pärast maalide aluspinnana klaveri detaile. See tegevus on videosse võetud ja ka meie eksponeerime neid maale koos kompuutris töödeldud videoga, seda kõike saadab muusika.

 

Kunst on tunginud kõikvõimalikesse eluvaldkondadesse, simuleerib üht või teist valdkonda ja osutab ning tõstatab selle läbi probleeme. Kas olete toetanud või olete valmis toetama sootsiumikriitilisi kunstisündmusi?

Pean  ütlema, et ei. Ma olen ikkagi traditsiooniline kunstikoguja. Samas on poliitiline kunst, iseäranis, kui kunstnik on kasutanud traditsioonilisemat meediumi nagu maal, mu tähelepanu köitnud. Olen valmis ostma ka siin eksponeeritud (Jaan Elkeni) maale, sest need sobivad mu kollektsiooni poliitiliste maalidega. Näiteks ühe Karlsruhe kunstniku omaga ? ta on teinud mitmeid maale Iraagi sõja teemadel. Teemade nagu  sõda ja terrorism üle tuleb mõelda, neid tuleb ka kunstis kriitiliselt tõlgendada.

Tänapäeva mainekad kunstikuraatorid ja eksperdid on viimasel ajal pööranud palju tähelepanu kunstile väljaspool Euroopat: nad on leidnud uut energiat küll Kaug-Idast, Aafrikast, Lõuna-Ameerikast. Mis te sellest arvate? Kas teie kogus on esindatud kunstnikud väljastpoolt Euroopat?

Mul on mu oma erakogu, suur kogu, kus on üle 8000 kunstiteose, kuulub firmale. Mu erakogus on Aafrika skulptuuri, see on ju vana traditsioon, ka Picassol oli Aafrika ja Polüneesia skulptuuri kogu. Kuid ikka tuleb ennast piirata, on ju võimatu kõike koguda. Minu puhul on selleks eelkõige XX sajand ning sealt juba modernismi esimese ja teise laine klassika. Mul on kena hulk Picasso maale, kolm aastat tagasi sain osta kõige kallima maali, mille ma kunagi olen ostnud, Edvard Munchi ?Karje? variandi. Siis ma kogun saksa uut ekspressionismi, ?uusi metsikuid?: mul on tõesti kaunis Lüpertzi ja Baselitzi maalide valik. Võin uhkusega öelda, et mul on suurim kaasaja austria kunsti kogu väljaspool Austriat. Saan oma kogu põhjal teha õige mitmeid ühte või teist teemat käsitlevaid näitusi, sügavuti minna ja konteksti arvestada.

 

Mida kunst teile tähendab?

Kunst on mu elu vahetu, olemuslik osa. Ma ei suudaks kunstita elada ega kujuta ette, et mu kodus ja firma kontorites ei oleks kunsti.

 

Millised on teie plaanid Eesti galeriiga?

Hakkame näitusi vahetama iga nelja või kuue kuu tagant. Tahame pälvida ka avalikkuse huvi: avame galerii kõikidele kunstisõpradele ka pühapäeviti. See oleks väike lisandus Tallinna kunstielule.

 

Kas on tõsi, et hakkame siinses galeriis nägema ka teie kogu kunsti? Pressikonverentsil rääkisite Christo ja Jean-Claude?i näituse võimalikust siiatoomisest mõne aasta pärast.

Minu kogus on 75 Christo ja Jean-Claude?i tööd, ka nende 1960ndate töid. Praegu on see näitus Ameerika Ühendriikides, 2007. aastal on igati reaalne see näitus siia tuua.

 

Kas olete valmis oma galeriisse haarama ka eesti kunstnikke ja näitama eesti kunsti?

Loomulikult. Tavaliselt, kui korraldame oma galeriides mõne kunstniku tööde näituse, siis ostame ka mõned tema tööd oma kogusse. Oleme alustanud oma kogu täiendamist Poola, Ungari, ?veitsi kunstiga just lokaalse firma galerii kaudu. Samm-sammult tekivad nii suure kollektsiooni sisse lokaalsed kogud. Kuidas Eestis asjad kulgevad, on raske öelda, kuid kindlasti võtame tööle mõne professionaali, kunstieksperdi, kes hakkab näitusi korraldama. Ka siin tuleb hoida professionaalset taset.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming