Eesti Kunstnike Liit kui iseteadev vaimustruktuur

Maarja Undusk

Olen nõustunud kandideerima kunstnike liidu presidendi ametikohale. Miks nii?        Staažika kunstnike liidu volikogu liikmena olen hästi kursis sellega, mis liidus toimub, millised on probleemid ja mis töö mind ja mu kolleege ees ootab. Praeguses majandussurutises on kunstnike liidu ülesanded kaldunud kunstikesksetest pigem majanduslikeks: kuidas rahaliselt välja tulla ja ellu jääda? Ellujäämine on muidugi vajalik selleks, et pühenduda sisulistele ülesannetele, milleks on oma liikmete huvide eest seismine ja nende võimalikult  tõhus toetamine loomingulises töös.     

Vilets majanduslik seis liidus ei ole kindlasti kellegi personaalne süü, vaid üldise surutise tagajärg. Arvan, et kunstnike liit on ajanud  õiget joont ja pean oluliseks järjepidevust. 

Kunstniku põhitegevus peaks olema tema looming ja tal peaks olema võimalik sellele täielikult pühenduda. Et rahaühiskonnas toimida, on vajalik tõhus vaimu ja võimu koostöö,  jäädes alati ja kindlalt vaimu poolele. Õnneks pole võimalik vaimu enese valdusse haarata ega ka kuritarvitada.   

Ideaalis peaks looming saama eksisteerida ärist sõltumatult. Praegune seadusandlus eeldab,  et kunstnik peab olema kas ettevõtja või siis ülalpeetava seisusesse surutud vagabund ehk vabakutseline loovisik. Loominguline isik kui ettevõtja – pahatihti on sellesse mudelisse sisse kodeeritud luhtumine nii kunstniku kui ka maksumaksjana. Täpselt seesama oht ähvardab ka kunstnike liitu, kui see on sunnitud tegutsema äriühinguna, et omadega hakkama saada. Loovisiku seaduse loojakesksemaks võitlemine on üks liidu juhatuse olulisi  ülesandeid.   

Protsendiseaduse jõustumine oleks kindlasti üks oluline samm, et pakkuda kunstnikele tööd ja süvenenud loomingulist olemasolu. Kunstnike liidu juhi rolli selles protsessis näen jätkuvalt selgitaja, nõustaja, sõnavõtja, diplomaadina,  võimustruktuuridesse imendujana, esindades ikka ja alati vaimustruktuuri.     

Ja ikka tuleb tegelda ka majandusküsimustega. Mida teha ARS i majaga, suure kõleda laguneva mürakaga, mis ähvardab meid kahjudega? On küsitav, kas selle teenima panemise  perspektiiv on üldse realistlik. Tuleks tõsiselt kaaluda ARSi maja rakendamist kunstnike hüvanguks osana kunstiinkubaatorist, näiteks võiks sellest kujundada koha, kus kunstnik saaks hoidistada oma loomingut ja seda soovi korral ka deponeerida ja igal ajal kätte saada. Kunstnike liit vajab häid ja usaldusväärseid projekte, et kasutada Euroopa Liidu raha. See puudutab ka Vabaduse Väljak 8 ateljeepindu, mis toodavad kahjumit ja lagunevad.  Tuleks kaaluda võimalust liikuda avatud ateljeede süsteemi poole (heaks näiteks on graafika eksperimentaalateljee, mille hea käekäigu eest tuleb seista ka edaspidi), tehes seda delikaatselt, kunstnike privaatsust kahjustamata, näiteks võimalusena külastada ateljeid teatud aegadel kokkuleppel kunstnike liidu ja kunstnikuga – ehk võimaldaks avatum süsteem liituda mõne rahvusvahelise rahastus- või kultuuriprojektiga. See pärsiks ka ateljeede mittesihipärast  kasutamist ja annaks kunstnikele võimaluse end nähtavamaks teha.   

Tõhustama peab edasiviivat koostööd  loominguliste liitude ja muude organisatsioonide vahel. Palju on ühiseid probleeme, mida annaks koos, s.t suurema jõuga lahendada. Ka rahvusvahelist koostööd tuleks sihipäraselt arendada. Kunstnike liidu hääl peaks olema ühiskonnas veel kuuldavam ja seda mitte ainult kunstitemaatikat puudutavais vaid ka üldkultuurilistes, sotsiaalsetes ja eetilistes küsimustes.     

Oluliseks pean avatud, kollegiaalseid suhteid ja julgust jagada vastutust ja usaldada oma kolleege. Arvan, et eripära ja vastuoksused on soositud ja viivad meid edasi, intriigid ja konfrontatsioon ainult nõrgestavad liitu. Katsun vältida autoritaarsust liidu juhtimisel. Kunstnike liit peaks olema iseteadev organisatsioon,  mis esindab solidaarselt erinevaid huvigruppe ja mille tugevus rajaneb tema liikmete vaimsel potentsiaalil.     

Minu valimislubadus on see, et ma ei kirjuta kunagi suurkogu volituskirjale enese kui esmavolitatu ega ka asepresidendi nime, nagu  seda on kahetsusväärsel kombel taas teinud praegune president. Käsitlen seda kui otsest ja ohtlikku märki võimu külge klammerdumisest. Jaan Elken on olnud hea president ja teinud tänuväärset tööd. Pärast 12 aastat liidu juhtimist oleks võimalus pühenduda õpetamisele ja maalimisele talle hädavajalik.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming