EKL aastanäitus

 

 

“Tehnobia” Tallinna Kunstihoones 26. V – 16. VII 2006

Viimaseil kümnendeil domineerinud süvaökoloogia idealiseerib vabu metsikuid ökosüsteeme, justkui püüdes evolutsiooni tagurpidi pöörata. Selline biotsentrism on kujunenud vastandiks antropotsentrismile, mis peab evolutsiooni tipuks inimest.

Evolutsioon aga ei jõua iialgi tippu ega pöördu ka tagasi. Loodus ei hooli ei mineviku ega tuleviku olenditest. Uus tehnoloogia toetub inimestele, nagu nemad toetuvad taimedele ja loomadele. Meile on avanenud uus evolutsioonietapp, milles info on väljunud aminohappelisest hällist ja hakanud elama oma iseseisvat elu. Sellesse valdkonda kuuluvad keel, matemaatika, kunst, rituaalid, religioon jmt.

Seda uut eluvormi nimetatakse tehnobia’ks, mis toetub küll inimesele, ent me ei kontrolli enam seda protsessi, vaid oleme ainult üks osa uuest tervikust. Uues situatsioonis saab inimene hakkama vaid koosluses tehnoloogiaga. Praegune sümbiootiline arengufaas on aga ebastabiilne, riskantne tehnobia’le ja ohtlik inimkonnale. Samas iseloomustab seda aga tohutu arengukiirus, võrreldes seniste bioloogiliste kooslustega. Mõelgem näiteks sellele, kui erinev oli meie maailm veel kakskümmend viis aastat tagasi!

Näitusel analüüsivad kunstnikud, sõltumata väljendusvahenditest ja -viisist, east ning soost seda uut situatsiooni. Eksponeerimiseks võib kasutada ka Kunstihoone-esist platsi, haljasala, fassaade ja õue.

Selgelt loetavad ideekavandid, kus oleks näha tööde maht, esitada Eesti Kunstnike Liidu büroosse 27. I 2006. Hiljemalt 6. II valib toimkond eesotsas näituse kuraatori prof Leonhard Lapiniga välja näitusest osavõtjad. Toimkonnal on õigus lisaks väljavalituile kutsuda näitusele üksikuid, nii kodu- kui ka välismaiseid kunstnikke, kelle looming haakub antud teemaga.

Näitusel võib esineda mis tahes vanade või uute tehnikatega, ka tegevuskunstiga, aga püsiekspositsioonis eelistatakse installatiivseid ning eksperimentaalseid lahendusi. Ideede vastavus näituse teemale on vajalik, sest kavas on muuta ekspositsioon laiale publikule orienteeritud interaktiivseks sündmuseks, analüüsia antud teemat kõigiti ja süviti, pidades silmas inimese elu võimalikkust tulevikus.

 

“Kurja lilled”/”Flowers of Evil” Hobusepea ja Draakoni galeriis 16. VIII – 4. IX 2006.  

See, et puudus, igavus, laiskus, ahnus, viletsus ja häda ning muu selline levitavad kurja lillede mõrkjat lõhna, ei üllata väidetavalt enam ammu kedagi. Tõuseb see siis kiiskavate kõrghoonete ontlikest aknaavadest, Kopli liinidelt, kesklinna mahajäetud majade põlenud tagatubadest või Lasnamäe magalatest, ei oma samuti erilist tähtsust. Et haiglaselt hallidel tänavatel kerjavad kurja lille lapsed, kelle elul puudub õnnelik sissejuhatus, keskpaik ja lõpp, ei lähe samuti korda. Mis sest, et võrsuvad õied, kellel väline prevaleerib sisemise, kehaline vaimse ja loomalik inimliku ees, kes toituvad alatuse atmosfäärist ja moodustavad määratu, umbrohuna vohava massi.

Sõnapaar “kurja lilled” ei eelda tingimata näitusele esitatavatelt teostelt lähtumist ideaalidest, nende täitumisest ehk mittetäitumisest ja viimasest tingitud vältimatust spliinist. Segastel aegadel on alati abi otsitud naudingutest, mis petaks hetkeks  kibestumise, masenduse ja pettumused ning tuimestaks koost lagunevat keha. Alternatiivina võiks seekord pühenduda kurja lilledest lihavaimale – naudingule, tavaannustest liialdusteni. Olgu siis naudingust rünnata, lõhkuda ja hävitada või siis vohavate dekadentlike, kehaliste ja ka keelatud naudingutega.

Kontakt: projekti kuraator Elin Kard, tel 52 85 324, tel. 6276 777, galerii@eaa.ee