Jaan Klõšeiko 10. IX 1939 – 21. XII 2016

Jõulupühade eel lahkus pärast pikka rasket haigust väljapaistev kujundusgraafik ja fotograaf Jaan Klõšeiko. Tema panust Eesti kultuurilikku tunnustati Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Riigivapi IV klassi teenetemärgiga.

Jaan Klõšeiko omandas keskhariduse Tallinna XXII keskkoolis (1947–1958) ning kunstihariduse Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1964. aastal raamatugraafikuna. Ta töötas kirjastustes Eesti Raamat ja Valgus ENE kunstilise toimetajana (1964–1965), ajakirja Noorus (1965–1973) ja ajalehe Televisioon (1973–1975) kunstnikuna, 1975. aastal sai temast kirjastuse Kunst peakunstnik. 1968. kuni 1974. aastani oli tema kujundada Loomingu Raamatu­kogu sari.

Jaan Klõšeiko kunstiraamatute ja heliplaatide kujundus, kus fotokujutised on kombineeritud graafiliste elementide ja kirjatüüpidega, on leidnud koha eesti raamatugraafika kullafondis. Esile tuleb tõsta albumid „Eesti maal“ (1982) ja „Inkunaablid TRÜ Teaduslikus Raamatukogus“ (1983), mõlema eest pälvis ta 1983. aastal Valgevene, Leedu, Läti ja Eesti raamatukunstivõistluse diplomi, samuti Kaljo Põllu mapid „Kodalased“ (1978), „Kalivägi“ (1988) ja „Taevas ja Maa“ (1994), Boriss Bernsteini koostatud Günther Reindorfi mapp (1994) jt. 1988. aastal sai Helmi Üpruse monograafia „Raidkivikunst Eestis XIII–XVII sajandil“ (1987) Jaan Jenseni nimelise autasu.

1974. aastal oli Klõšeikol Tallinna Kunstihoone väikeses saalis isikunäitus, 1979. aastal astus ta kunstnike liitu ning oli 2005. aastast selle auliige.

Jaan Klõšeiko on paljudele jäänud meelde ka kultuurielu väsimatu dokumenteerijana: temata ei möödunud peaaegu ükski näituse avamine ega muu kunstisündmus. Esimesed fotod tegi ta lapsepõlves oma ema 6 × 9 mm keskformaatkaameraga, tõsisemalt jõudis ta fotograafia juurde 1960ndate keskel ajakirja Noorus kujundajana. Klõšeiko portreedes ja fotoreportaažides peegeldub pildistaja ja pildistatava usalduslik suhe, tema vahetud ja dünaamilised kujutised erinevad suuresti nõukogudeaegsest ametlikust fotograafiast. 1996. aastal oli Tallinna Kunstihoone näitusel „Tallinn–Moskva. Moskva–Tallinn 1956–1985“ väljas ligikaudu kolmsada Klõšeiko fotot. 1997. aastal pälvis ta selle eest Kristjan Raua nimeline preemia.

Jaan Klõšeikot jäädakse mäletama särava isiksuse ja väga sooja inimesena, kellel jätkus oma kolleegidele alati häid sõnu.

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Kujundusgraafikute Liit

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstimuuseum

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming