Jalutuskäik galeriides

Renee Altrov, Andri Ksenofontov

Helemust ja süsivalge Tõnu Tunnel Artprindi noore fotokunstniku stipendiaadi Tõnu Tunneli näitus „helemust/süsivalge” Tallinna Linnagaleriis kuni 19. V. Teist aastat välja antud noore fotokunstniku stipendium on suunatud entusiastlikele ja energilistele noortele kunstnikele, kellel on avatud maailmavaade ja kes on valmis tegudeks. See on mõeldud kunstnikele, kes tõesti armastavad seda, mida nad teevad, ja kes on veel n-ö avastamata. Eestis on palju väikesi kunstnikele mõeldud stipendiume/auhindu, aga nii kiiresti populaarsust koguvat kui noore fotokunstniku oma ei ole. Võin pea panti panna, et sellest saab meie mainekamaid nüüdisfotokunsti autasusid. Tõnu Tunnel oli selle stipendiumi ideaalne kandidaat. Tema fotosahtel on täis potentsiaalseid võiduprojekte, nende hulgast tuleb õigel ajal valida välja see õige ja panna õigel ajal ja kohas n-ö letti. Ta konkureeris kahe projektiga: „helemust/süsivalge” ning pikaajalise puude pildistamise projekti. Puuseeria on äge, aga kahjuks ei ole noore fotokunstniku stipendiumi võistlus sellele õige koht. Soovin jõudu sellega edasitöötamisel, küll selle seeria õige aeg ka tuleb. Võidutööks valis žürii Tunneli „helemusta/süsivalge” lausa ühehäälselt ja ülekaalukalt.

Esitatud oli teisigi väga huvitavaid ja intrigeerivaid projekte, aga ühel või teisel viisil jäid need tibake alla Tõnu Tunneli projektile. Noore fotokunstniku stipendiumi ei saa pelgalt hea projektiga, selle puhul võetakse arvesse ka kunstniku isiksus koos kõigega, mida ta on siiamaani teinud ja mida kavatseb tulevikus teha, millised on tema väljavaated. Sellega tekitatakse olukord, kus noor kunstnik on sunnitud mõtlema oma kohale nüüdiskunstis. See ei ole kerge ülesanne, aga pärast isikunäitust ja sellega kaasnevat vastutust on see hädavajalik.

Oma näituse kohta Tõnu Tunnelil endale väga palju öelda ei ole: mitte sellepärast, et see oleks läbi mõtlemata või poolik, vaid just selle kontseptsiooni lihtsuse tõttu. Tunnelile meeldib lihtsus – lihtsus just raskuse pärast. Ta on keskendunud ülilihtsale teemale, mis tegelikult on fotograafia alustala, valgusele, milleta ei ole ka fotograafiat. Naasta nüüdisfotograafia üleküllastunud segaduse ja virvarri keskel algusesse, kus meistrid olid meistrid ja fotograafia oli fotograafia, pole sugugi lihtne ülesanne. Selleks, et sellest aru saada, tuleb süveneda Tõnu Tunneli isikusse ja töödesse, siis loksub kõik paika, tema kunst saab selgeks.

Fotograafile endale on see seeria visuaalne eksperiment, fotograafiameediumi protsessi avastamine. Ta analüüsib oma seerias neid füüsilisi protsesse, kui valgus puudutab valgustundlikku pinda filmilindil. Tunnelit on inspireerinud just see, mis toimub vahetult enne seda hetke, kui valguskiired on katkestatud ja katik sulgunud, ja sellel hetkel. Edasine protsess tundub talle olevat igav. Tema enda kohalolek on tajutav: mõnes projektis visuaalselt, mõnes kontseptuaalselt.

Enamasti on Tõnu Tunnel käsitlenud linnaruumi, selle arenemist. „helemusta/süsivalge” projekti on teinud nii mulle, aga ka talle endale huvitavaks teistsugune teema – loodus. Ta on soovinud kujutada midagi ehtsat ja lihtsat, midagi, mis on vaatajale suhteliselt üheti arusaadav. „Looduses ei ole Freudi,” kõlas Tõnu Tunneli suust, kui, küsisin, et miks just loodus. Nii lihtne see ongi. Tunnel peab ennast ise dokumentalistiks. Ta salvestab kõike, mis tema ümber toimub. Ta on ka kunstnik, sest salvestab ka seda, mis toimub tema sees.

Hoidke ennast Tõnu Tunneli tegemistega kursis, sealt tuleb veel suuri tegusid!

Renee Altrov, möödunud aasta noore fotokunstniku stipendiumi saaja, žürii liige


Kunsti korpuskulid ja lained

Georgie Nettelli näitus Temnikova ja Kasela galeriis kuni 31. V.

„Siin esitatud žanrinäidis teeb läbi stereotüüpide teisendused, ümberseadmised ja arengu. Maalid aimavad järele eripäraseid ja äratuntavaid visuaalseid koode, nõndaviisi ümbritsevat ruumi kaasa haarates ja (de)aktiveerides. Nagu kõigi stiilitrajektooride puhul, kulgeb see laskuvas spiraalis keskpärasuse suunas, mida maalid allakäiguteel tabavad. Materjal, trendid ja ideed on taaspööritatud, järjest läbi klopitud ja ümber segatud kriitiliseks kompostiks: korduva kasutuse vähim kahju, kasutuse jätkusuutlikem tsükkel. Tegeliku, rohmaka ja käsitsi tehtu digitaalselt rõhu(ta)tud fetišid on alla laaditud internetist nagu enamus asju,” öeldakse Georgie Nettelli New Yorgi Reena Spaulingsi galerii näituse kohta pressiteates. Georgie Nettell on ära tabanud ühe nähtuse kunstitegevuses ja kunstirääkimises: autorite, teoste ja kirjutiste kokkusulamise ühtseks massiks, mis jääb vahel omamoodi lainena päris kauaks loksuma. Sellest lainest, omakorda, võivad aga välja pudeneda või lennuhoogu saada uued autorid, teosed ja kirjutised – nagu silmamoondamine kvantmehaanikas, kus korpuskulid lähevad üle laineteks ja lained korpuskuliteks, käitudes ühekorraga niihästi ühe kui ka teisena.

Püüdliku pingutusega saavutatud labasuse taga on osavus mõistetega ringi käia. Eelmisel näitusel trükkis Georgie Nettell internetist välja kitšilikke kujundeid – nii ta neid ise iseloomustas –, mis olid tuletatud taaskasutuse sümbolist ehk kolmest teineteist taga ajavast noolest. Ta oskas isegi üles leida ingliskeelse sõnamängu, mis sama tõhus nagu eesti sõna „kasutus”. Näituse skulpturaalse osa moodustasid serveerimiskärudesse kuhjatud nõud, mida näituse avamise ajal kasutati ja mis nimme pesemata jäeti, et stiilipuhtust saavutada, mis on iseenesest paras nöök steriilse stiilipuhtuse kui sellise pihta. Stiilsus on tänapäeval oluline kinnisvaramaakleritele, sest kui mingisugust skeemi piisava massilisusega meedias ja ruumikujunduses tiražeeritakse, siis tõuseb kõrgele tõenäosuse protsent, et keegi niisuguse ruumi ka ära ostab või rendile võtab. Teisest küljest aitab stiilsus kaasa suhtekorraldusele samamoodi nagu lips ülikonnastatud mehe lugupeetavusele.

Georgie Nettell pöördub konkreetse näitusekülastaja ja ühtlasi kõikvõimalike külastajate poole lausega „Tallinnas või ükskõik kus näeb külastaja seda, mida ta näha tahab”. Tal on isegi põhjendus varuks, miks ta eelistab oma teostes üldlevinud koodide laineharjal ratsutada ilma neid konkreetseks, äratuntavaks, meeldejäävaks teoseühikuks tõlgendamata. Ta jätab need infomüra märkamatuks osaks või laineks, mida vahel isegi pingutades tähele ei pane: „Dekodeerimine võib lõppeda rikkumisega, sest isegi tänapäeval võib see hakata tegelike asjade ja inimestega kaasa jõlkuma justkui kultuurimisjonär või uue ajastu kosmopoliitne taak.” Teos ise on „4 tagasihoidlikku siiditrükki lihtsal lõuendil”, mis on Tallinnas kohapeal ühest trükikangast välja lõigatud – kõigepealt ühtepidi ja siis teistpidi pooleks. Veebist leitud mustrid on jämedapikslilised ja suurendatud. Toonivalik sobiks suurepäraselt tuhmi tõmmu nahaga. Skulptuuriks said seekord valitud õllepurkidega täidetud ostukäru ning pinnulistest laudadest kokku klopsitud konteinerite alused, mis on kuhja tõstetud lauaks, millele omakorda on laotatud raamatud, kunstikriitilised esseed ja artiklid. Ehk laseks needki nõudepesumasinast läbi nagu eelmise näituse toidunõud? Kas see peseks maha kunstiteaduslikult steriilse kirjandusstiili?

Kuigi Georgie Nettell kasutab samasugust piiramatut pinda nagu tarbekunstnikud, ei lähenda see teda tarbekunstile, sest tarbekunst, olles dekoratiivne, on paratamatult ka stiilne. Ent Nettelli ei huvita stiil, vaid igapäevasus kujundis ja teostuses, tööstusliku masstoodangu äraleierdatus, tema huvi on sihitud käsitöömeisterlikkusele vastupidises suunas. „Ma olen mõne viimase aastaga palju tööd teinud, millega üritan loobuda otsustuste langetamisest. Ma nimetan seda passiivseks kompositsiooniks, s.t maali võib ükskõik mis pidi seinale riputada ja igasse mõõtu lõigata.” Samamoodi levib tööstuslik internetipõhine neutraalne kujundus. Ega selle vastu palju muud teha ei annagi kui sellest mõni moment, mõni piksliühend kunstiteoseks vormistada.

Andri Ksenofontov

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming