Kommentaar – Asi käes

PILLE KIVIHALL

Nahast valmistatud toodang märgiga „ehtne nahk“ on oma olemuselt viimaste aastakümnete jooksul tugevasti laiali valguma hakanud. Saabunud sajandi suundumus on materjali põhjalikum ja ka kasumlikum tarvituselevõtt uute tehnoloogiate abil. Suured mitmete ruutmeetriteni ulatuvate pindaladega loomanahad, mille paksus on näiteks neli millimeetrit, lõigatakse üha õhemateks kihtideks. Kõige kvaliteetsem on pealisnahk, ülejäänud kihtidega läheb sageli lahti innovatsioon. Nahatöötlemise arenev suund on naha töötlemine PVC-kattega, jääkide kokkupressimine moodsate liimidega, üha vastupidavama ja müstilisema värvkatte lisamine ning lakkidega töötlemine jms.

Kuigi on regulatsioonid ja normid, ei suudeta praktilise ja tulevikku suunatud tarkuse tagajärgi iga kord ka teaduses ette näha, korrektuurid tehakse alles probleemide ligihiilimise või väljapaistmise korral. Kes on sidunud end käepuudutuskeskse erialaga, ei saa endale lubada kõikvõimalikke töötluskatsetusi, vaid peab tegema valiku. Kõige kindlam on eelistada traditsiooniliselt töödeldud ausaid ning kvaliteetseid materjale nahkade kvaliteedirea tipust. Õige ja range valiku korral saab oma eriala pidada eluaegse ametina, vastasel juhul võivad allergia ja teised kõrvalnähud ka suurima optimisti erialasest tegevusest välja lükata.

Mõeldes oma kolleegide nahakunstnike kõrge keskmise vanuse ning elujõulise tegutsemise peale, mida ei suuda pidurdada ka pensioniiga, usun, et nemad on käinud läbi õigete valikute tasakaalustatud tee. Kuidas häid teadmisi jagada? Parim abiline on tarbijasõbralik täpsem ja kirjeldavam märgistus või asjaga tegelejate orienteerumisvõime. Kui suudetaks käsitööõpetajaid koolitada materjaliõpetuse vallas, jõuaks informatsioon õpilasteni juba koolitunnis. Oskus tänapäevaste materjalivõimaluste paljususes õige valik teha ning teada, kui palju, kuidas ja millal, on mõnikord isegi olulisem kui virtuaalmaailmas lohesid tappa.