Kommentaar – Nüüdiskunsti koolitus koju kätte

REET VARBLANE

Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“, nagu iga teinegi Tallinna Kunstihoone või selle galeriide või ka teiste kesklinna kunstinäitamise paikade väljapanek või üritus on mõeldud kõigile kunstihuvilistele. Kuigi „Eksperimental!“ on – või vähemalt peaks olema – veel eriline tähendus noortele ehk siis õpilastele või ka üliõpilastele ja kindlasti õpetajatele, eelkõige kunstiõpetajale. Seetõttu saatsin paarikümnele Tallinna kunstiõpetajale küsimuse, kas triennaalist on neile nende töös abi või on see taas professionaalse kunstivälja sisene ettevõtmine. Vastasid peamiselt kunsti erikoolide, nagu Tallinna kunstikool või vanalinna hariduskolleegiumi õpetajad – kunstnikud, kes on ise ka aktiivsed osalejad meie praeguses kunstielus. Tavakoolide kunstiõpetajad kas ei reageerinud üldse või vabandasid ebalevalt, et on koolitööga nii seotud, et pole veel jõudnud ise triennaali külastada ega ka õpilasi sinna viia. „Eksperimenta!“ on lahti veel kaks nädalat. Ülekoormatud õppetöögraafiku juures pole seda just palju, aga kui õpitud keelt, ka (nüüdis)kunsti keelt ei kasuta, läheb see kergesti rooste. Loodetavasti ei lasta „Eksperimenta!“ võimalust tuulde.

Kas „Eksperimenta!“ on teid õpetajatöös aidanud?

Britta Benno, kunstnik, Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi õpetaja:

Olen kuulnud põhikooli ja ka gümnaasiumi õpilastelt, aga ka õpetajatelt-kolleegidelt ülivõrdes kiidusõnu tänavuse „Eksperimenta!“ näituse kohta. Eelkõige just Tallinna Kunstihoone näitus pakub noortele äratundmisrõõmu, siirast huvi maailma valukohtade vastu, käed-külge-tööde puhul ka osavõtumõnu.

Õpetajatöös aitab ja inspireerib „Eksperimenta!“ mind mitmeti: saan õpilastega arutada töid, mida nägime (mis meeldis, mis jäi meelde, milliseid mõtteid tekitas) ja saame oma projektide puhul nähtud töid eeskujuks või võrdluseks tuua. Mul tekkis mitmeid mõtteid, kuidas nähtu põhjal õpilastele ülesandeid püstitada. Näiteks seinatäis tarbimiskriitilisi objekte, mida Eesti õpilased olid loonud või lõngadesse keritud salvrätikukarp „Mehed ei nuta“ või fotoaparaat liimiplögaga klaaskastis „Uduste fotode tegemise vahend“.

Mulle see näitus meeldib, ülespanek on uhke ja teemad teravate nurkadega. Huumorit leiab ka. Kavatsen järgmise „Eksperimenta!“ osavõtmise üleskutset kindlasti järgida, sest selline kunstiüritus motiveerib õpilasi ja õpetajat.

Minni Hein, kunstiteadlane, Tallinna Kunstihoone publikuprogrammide läbiviija:

„Eksperimenta!“ teosed on piisavalt põnevad, et paeluda täiskasvanuid ja piisavalt selge kontseptsiooniga, et kooligruppidel silmad särama panna. Näitusekülastajate seas, sealhulgas ka ringkäikudel, on märkimisväärselt rohkem noori kui teiste Tallinna Kunstihoone näituste puhul. Samuti on palju külastajaid naaberriikidest, eriti Lätist. Olen kindel, et „Eksperimeta!“ on võitnud, et on seekord Tallinna Kunstihoones. Palju on tehniliselt ja ka kontseptuaalselt heal tasemel teoseid. Alles hiljuti tõdes üks kunstiõpetaja, et näitusel ei tule pähe mõelda autorite vanusele, tööd on piisavalt sisukad.

Tallinna Kunstihoone publikuprogrammidega on triennaali juba avastanud palju huvilisi, see on asupaiga eelis. Tallinna Kunstihoonel on hea meel, et noortesõbraliku väljapaneku on leidnud külastajad, kes muidu ehk punaste sammaste vahelt sisse astuda ei taipa. Kui nad on aga saanud kogemuse, et nüüdiskunst on mõistetav ja põnev, julgevad nad ehk ka tulevikus näitusi külastada.

Majandusega lõimitud teema tõi meile näiteks Tallinna ühisgümnaasiumi reaalklassi, õpilased kavandasid galeriitunnis oma õpilasfirmadele logo. Nende õpetaja rõhutas, et loovad ja reaalained ei pea lahus olema, sest need täiendavad teineteist. Olen temaga väga nõus.

Anu Kalm, kunstnik, Tallinna kunstikooli õpetaja:

Väga hästi kokku pandud ja teostatud näitus: suurepärane kuraatoritöö ja kujundus, kõik hea pääseb parimal moel esile. Annely Köster on tõesti suure töö ära teinud, ja väga hästi teinud. Leedulaste tööd jäid meelde: video toolidega on minu lemmik, ka terviklik fotoseeria kunstikoolist ja personaalsed rahatähed. Õpilaste tööde puhul on kindlasti oma panus juhendajal, nõuandjad on kahtlemata olnud suurepärased.

„Eksperimental!“ nähtu ei erine Tallinna kunstikoolis või teistes koolides tehtavast. Õpetajatöös aitab mind kogu kultuur, mida jälgin, nii kirjandus, teater, film kui ka kunst, vestlused õpilastega nendele olulistel teemadel. Kõik näitused, mis korda lähevad, avardavad maailma, lisavad väljendusvahendite arsenali, mida õpilasele pakkuda, avaramat vaadet. Ehk on pärisnäitustelt rohkem õppida, aga ikkagi on hea teada, mida tehakse teistes kunstikoolides või -tundides.

Margot Kask, kunstnik, Tallinna ülikooli audiovisuaalkunsti õppejõud ja vanalinna hariduskolleegiumi õpetaja:

Esimesel korral, kui „Eksperimenta!“ toimus laulukaare all, osalesid ka minu õpilased, neli neist pääses näitusele. Hiljem ei ole minu teada keegi neist „Eksperimentast!“ osa võtnud, aga oleme koos näitusi vaatamas käinud ja arutanud. Õpilaste, nagu ka vanusepiirist natuke ülespoole jäävate üliõpilaste, vastustest paistab, et see üritus mõjub osalejate kõrval väga motiveerivalt ka publikule. Osalejatele tehakse töö loomisprotsessi jooksul mitu koolitust, vähemalt esimese triennaali ajal osalenud ütlesid küll, et sellest oli palju kasu. Ise osalesin siis ideelaboratooriumi õpetajakoolitusel ja see osutus igati tõhusaks.

Tänavune väljapanek on tugev. Paistab, et iga korraga tase tõuseb. Küllap teadlikkus ja valikuvõimalused kasvavad praktiseerides. Nii selle aasta näitustel kui ka eelmise korra omal Katariina kirikus leidsin mitu teost, mis mind ennastki mõtlema panid. Seekordne näitus suhestub hästi püstitatud teemaga, mõtted hakkavad omavahel kõlama.

Kui Katariina kirikus tekkis paiga eripära tõttu seikluslik kolmemõõtmeline labürint, mis jättis nn salvestisi kogu kehasse, siis praegune ruumide valik ja kujundus soodustavad vaikset süvenemist. Noortele osalejatele võib esinduslikul pinnal esinemine tähendada nihet professionaalse enesemääratlemise poole.

Jekaterina Kultajeva, kunstnik, Tallinna kunstikooli õpetaja:

„Eksperimenta!“ näitus on igati võimas sündmus. Tööd on erinevad nagu ikka, aga imestan, kui leidlikult ja siiralt on noored autorid suutnud oma mõtteid edastada. Selle triennaaliga saab kunstiõpetaja teha oma õpilastele selgeks, et kunst on keel, mida igas vanuses võib omandada ja et kunstist arusaamine ei sõltu emakeelest. Teiseks, et inimesi vaevavad peaaegu igal pool ühtemoodi probleemid. Aga et sügavamalt mõista oma eakaaslasi, kes elavad maailma teises otsas, on vaja tõdeda, et kultuur on erinev. See teadmine rikastab ja ühendab meid. Triennaali rahvusvahelisus ja eksponeerimine olulistes kunstipaikades tõestab noortele, et nende mõtted ja tunded on tähtsad ning et neid ollakse valmis kuulama ja mõistma. Et „Eksperimental!“ eksponeeritud tööde autorid on sama vanad kui minu õpilased, siis on üsna hõlbus neist töödest rääkida, neid oma õpilastega tõlgendada.

Sakslanna Mona Bernhardi vaimukas kontseptuaalse tikkimise performance ja installatsioon käsitleb aktsiaturu tõuse ja langusi ennustamise kontekstis. See teos pälvis triennaali autasu.

Pressifoto

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming