Kristjan Raud Müncheni kunstide akadeemia juubelinäitusel

Anne Untera

Kristjan Raua joonistus „Sügavik”. EKM Münchenis avatakse 30. V sealse kunstide akadeemia 200. aasta juubelit tähistav näitus „Jõuproov”. Kunstide akadeemia ja seega Müncheni kui silmapaistva kunstilinna ajalugu iseloomustavad sellised nimed nagu Peter von Cornelius, Wilhelm von Kaulbach, Wilhelm Leibl, Franz Marc, Vassili Kandinski, Paul Klee, Sep Ruf, Eduardo Paolozzi või Sean Scully. Algusest peale suure vabadusega silma paistnud õppeasutus (XIX sajandil võeti sealsesse akadeemiasse erandlikult õppima ka naisi) tekitas siiski ka vastasrinde (Sezession): 1892. aastal kuulutasid Franz von Stuck, Fritz von Uhde ja Hugo von Haberman välja akadeemiast sõltumatud juugendstiili, sümbolismi ja impressionismi edendavad rahvusvahelised aastanäitused Münchenis. Nende mõjul pöördus ka akadeemia modernismi suunda, mille tulemuseks oli XIX ja XX sajandi vahetusel Müncheni kunsti uuendusmeelsus ning kaugeleulatuv mõju, mida sai võrrelda Pariisiga. Näitusel on loomulikult esindatud ka sõdadevahelise perioodi natsionaalsotsialistlik kunst. Sadakond teost 18 riigist vahendavad Müncheni kunstide akadeemia suurt mõju Euroopa ja Põhja-Ameerika kunstnikele. Kaasaegset kunsti esindab näitusel praeguste üliõpilaste videoinstallatsioon Euroopa 1968. aasta protestilainest, mis haaras ka Saksamaad. Ilmumas on 600-leheküljeline kataloog.

Eestit esindab akadeemia professorite ja õpilaste loomingut käsitleval põhinäitusel Müncheni Kunstihoones (Haus der Kunst) Kristjan Raud (1865–1943) joonistusega „Sügavik”. Raud õppis akadeemias aastatel 1901–1903  Wilhelm von Dietzi maaliklassis ja graafikat Peter von Halmi juures. Alles kujunemisjärgus vaadetega Kristjan Rauale avaldas sügavat mõju sümbolism, mille kinnituseks on ka seni vähe tuntud joonistus veevoogudesse vajujast. Eesti Kunstimuuseumi, Alfred Rõude kogusse kuuluv joonistus on dateerimata, ent ta valmimisaja võib paigutada aastaisse 1903–1913. Väljendusjõult isegi kohutav väike  joonistus, millel siiski on ka juugendkunsti dekoratiivsuse tunnuseid, kuulub Franz von Stucki loomingu mõjupiirkonda. Äärmist (hinge)häda ja seega viimast lootust kujutava vinjeti tagaküljele on kirjutatud sõna „illustratsioon”, kuid seni pole teada, mida see illustreerib. Joonistuse ülaservale on kunstniku käega lisatud pliiatsikiri: „Zur Tiefe = ein Schlund, Rachen (mit Zähnen)… „, mida võiks tõlgendada: sügav on kuristik inimeses.

 Kõrgest hinnangust Kristjan Raua loomingule kõneleb see, et „Sügavik” on paigutatud graafika näitusesaali kõrvuti Franz Marci ja Paul Klee teostega. Müncheni kunstide akadeemia juubelinäitus on  avatud kuni 31.VIII.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming