Üks Hellinna unistus

 

?Suure mängu? stsenaariumis leiavad radikaalsemad kunstinäitused aset Kumus, mitte Kiasmas. Sel nädalal tähistab Eesti Kunstimuuseum 85. sünnipäeva. Aasta pärast avatakse kunstimuuseumi uus maja Kumu. Kumu-ootuste eri püüab ärgitada avalikku diskussiooni Kumu rolli ja tähenduse üle: mida ikkagi ootame meie uuelt kunstimuuseumilt? Seekord vaadatakse Kumu tulevikku peamiselt seestpoolt, ka arhitektuurimuuseumi direktori Karin Hallas-Murula käsitlus muuseumide kohast edu-Eestis on ju siseringi seisukohavõtt. Täna kell 12 jätkatakse arutelu Kadrioru lossis konverentsil ?Kohtumine ristteel. Muuseum kui ühiskonna sõlmpunkt? (vt täpsemalt 12. XI Sirp, lk. 24). Sirp on avatud laiemale diskussioonile Kumu, aga ka muuseumide üle üldse.

Mis oleks, kui teeks Tallinna lahe alla Tallinna ? Helsingi metrooliini: üks peatus Kiasma, teine Kumu? Seoses alkoholiaktsiisi tõusu ja Eesti euroliiduga ühinemisega ennustab Saar-Poll kümne aasta perspektiivis Soome alkoholiturismi olulist vähenemist Tallinnas. NODI1 arvates tõuseb selle asemel esile Tallinnasse rajatava uue kunstimuuseumi Kumu ja Helsingi Kiasma seos. Tallinna ja Helsingi linnajuhid sõlmivad kaksiklinna turismistrateegia raames kokkuleppe turismimagnetite-vahelise merealuse tunneli ja metrooühenduse loomiseks, suurendades mõlema institutsiooni tähtsust veelgi. Turism läbi kunsti filtri. Naaberlinna kunstiõpetajad lastega Kadrioru kandis, eesti kasvandikud Kiasmas peitust mängimas?

 

Kaksiklinna potentsiaal

Idee kallal töötab mõlema linna esindajatest koosnev vähemalt 20-liikmeline töögrupp. Ühenduse tehnilist, sotsioloogilist ja filosoofilist tausta uurivad teadlased, insenerid ja kunstnikud üle kogu maailma. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut (ETI) on koostanud Eesti 2010. aasta võimalikud tulevikustsenaariumid, kus ei puudu ka Talsingi-Hellinna visioon. Muuhulgas võiks vaadata ka Kopenhaagen-Malmö kaksiklinna käekäiku: neid on kirjeldatud kui võimaluste linnu. Øresundi regioonil on ambitsioon saada üheks tähtsamaks Euroopas, projekti nähakse Taanis ja Rootsis laboratooriumina, mille eesmärk on piiriülene ja pikaajaline rahvusvaheline koostöö.

Nagu ETI uuringutest lähtub, on tõenäosus Helsingi ja Tallinna tõsiseks koostööks väga suur ja analoogse kaksiklinna Kopenhaagen-Malmö projekti mõte ahvatlev. Mõnede ühiskonnateadlaste arvates on nimetatud kaksikud integratsiooni alal rohkem edenenud kui näiteks Ida- ja Lääne-Berliin. Mõni aasta vana ülemeresild on vaid kild projektist, kus arendatakse koostööd paljudes eluvaldkondades samaaegselt: piirkonna 11 ülikooli läheb Øresundi ülikooli katuse alla; Medicon Valley kui ühine biotehnoloogia keskus; poliitikutele on loodud spetsiaalne lasteaed ehk Taani-Rootsi komitee.

Kopenhaageni ülikooli professor Chr. W. Matthiessen näeb projektis tulu nii Rootsi kui Taani poolele. Tema uuringute järgi tekib integratsiooni tulemusena regioonis 40 000 uut töökohta. Taani siseriikliku kasu eelduseks on trend, et lisandunud finantskapital levib Kopenhaagenist teistesse Taani piirkondadesse paremini kui lokaalne kapital Kopenhaagenisse.

Ehk siis Eesti kontekstis Hellinna kapital paremini ülejäänud Eestisse kui küla-initsiatiiv Tallinna. Kopenhaagen on Skandinaavia suurim linn, kuid regionaalset tugevust ei saa mõõta elanike arvuga.

Regionaalse tugevuse indikaator on tegelikult ?kaasaegne aurumootor?2: loovus, leiutiste hulk, tootearendus, innovatsioon. C. W. Matthiessen uuris Euroopas kirjutatud artiklite ilmumissagedust ülemaailmsetes teadusväljaannetes ning jõudis järeldusele, et Kopenhaagen on tema tabelis 19. kohal. Malmö-Lundi piirkond aga, mis on elanikkonna arvu poolest 142. kohal, sai tabelis esimese kolmekümne hulka. Kokkuvõttes tähendab see, et Øresundi regioonil on Euroopas võimsuselt nii-öelda viies aurumasin.

Øresund on keskus üheteistkümnele ülikoolile 120 000 üliõpilase ning 10 000 professori ja teadlasega. Øresundi ülikool on konsortsium, mis on suunatud rahvusvahelisele õppimisvõimaluste mobiilsusele ning teadlaste ja professorite suuremale koostööle.

Tulemusena loodetakse näha Euroopa suurimat kõrgharidust pakkuvat institutsiooni neljas põhivaldkonnas: biomeditsiin, toidutehnoloogia, infotehnoloogia ja keskkonnateadused. Miks me räägime Tallinna ülikoolist, kui on aeg rääkida Hellinna ülikoolist?

Ka Kopenhaageni lennujaama tähtsust on raske alahinnata, Matthiessen nimetab seda regiooni pärliks. Lennujaam võimal­dab kõrgeklassilist juurdepääsu nii Kopenhaagenile (kesklinna 10 minutit rongiga) kui ka kogu regioonile. Lennujaama kapatsiteet on 81 õhkutõusmist ja laskumist tunnis, mis ületab seega Frankfurti lennujaama oma.

 

Trammiliin Kadriorg ? Kumu ? lennujaam

Ka Tallinna lennujaam on kesklinnale ülilähedal ning võiks omada tugevat sidet Kumugagi. Kopenhaagen-Malmö elamufondi uuringud näitavad, et suurema sissetulekuga peredele meeldib piirkonnas enim Malmö. Hellinnas võiks lemmik olla Tallinn, hea trammiühenduse korral tõstab Kumu lähedus ka Lasnamäe elukvaliteeti. Muust linnast äralõigatuna oleks Kumu Lasnamäe veerul üks elitaarne objekt üsna pikantses kastmes. Et trammiliini tuleb Kadriorust Kumuni ja sealt edasi lennuvälja ning Lasnamäe elurajoonideni jätkata, on enesestmõistetav ja elementaarne.

ETI näeb Tallinna ja Helsingi ühinemiseks kolme võimalust. Strateegias ?Lõuna-Soome? moodustub kaksiklinn, millest väljaspool toimib Eestis ekstensiivne perifeeriamajandus. Investeeringud on koondunud Eesti poolel eeskätt Tallinna ja selle lähiümbrusse kasutamaks linnalähedast odavat tööjõudu. Tallinnasse tehakse tõsisemad investeeringud kui Helsingisse, sest Soome firmadel on kasulik tuua osa tootmist üle Eestisse kui madalama maksukoormuse ja nõrgemate ametiühingutega riiki. Märgatavalt on suurenenud turismiga seotud tööhõive osatähtsus (jahi- ja taluturism põimunult ökopõllumajandusega). Kumul oleks seda enam võimalusi ennast transpordisõlmena ära majandada.

?Ülevedaja? stsenaariumis hakkab Eesti majanduslikuks ülemkeskuseks tasapisi saama küll Peterburi, kuid ka Tallinna ja Helsingi vahel on üsna tihe suhtlus. Spetsialiseerumist ja rollijaotust siiski ei toimu, pigem võistlevad linnad omavahel Vene transiidi ja Peterburi turu pärast. ?Militaarse info-oaasi? nägemuses saavad Eesti asustuse ülemkeskusteks Stockholm (olulisimad Põhja-Euroopa majandusinstitutsioonid) ja Brüssel (NATO ja ELi keskus). Tallinna ja Helsingi tööjaotus ning side Stockholmiga tekitab vilka kolmnurklaevaliikluse. Niisiis, Kumu, Kiasma ja Moderna Museet?

 

Kumu, ?Suure mängu? stsenaariumi kese

?Suure mängu? stsenaariumis on Eesti Soomele nii konkurent kui koostööpartner. Transpordile soodsa geograafilise asendi ja uuendusaltima keskkonna tõttu on jaotuskeskused ja rahandusasutused paigutunud Tallinna. Eesti võtab transiitkaubanduses tasapisi üle osa Soome 1990. aastail tugevnenud positsioone, kasutades maksimaalselt oma eeliseid (asendit, ettevõtjate suuremat riskivalmidust, Eesti vene soost ettevõtjate olemasolu). Ettevõtluse edu võtmeks on novaatorlusele avatud miljöö ja kutsealase era-avaliku ettevõtluse tugiteenused ? ?Suures mängus? leiavad radikaalsemad kunstinäitused aset Kumus, mitte Kiasmas.

Edukad regioonid on need, kus oskused, innovaatika ja kultuuriline taustsüsteem toimivad koos ja toetavad teineteist. Tallinna ja Helsingi arengut peaks juba praegu vaatlema regionaalselt, arvestades urbanismi tulevikutrende. Sild (Kopenhaagen-Malmö) või tunnel (Hellinn) on füüsilised lülid, mis aitavad ehitada tuleviku regiooni, kuid sellest ei piisa. Vaja on sisulist koostööd ja mõni kaval linnaehituslik nipp saab siin kaasa aidata. Pole vahet, millise strateegia järgi Hellinn kujuneb, kas ?Lõuna-Soome?, ?Ülevedaja? või ?Suure mängu? kohaselt. Kiasma ja Kumu on üks maailm, oma kahetiste unikaalsete erinevustega. Väljendagem seda füüsiliselt!

P.S. ? Et trammiliin tuleb Kadriorust Kumuni ja sealt edasi lennuvälja ning Lasnamäe elurajoonideni viia, on enesestmõistetav ja elementaarne.

 

1 NODI on Eesti Arhitektide Liidu noortesektsioon.

2 Chr. Wichmann Matthiessen ja Åke E. Andersson on mitmetes publikatsioonides uurinud keskuste ja võrgustike nodaalseid struktuure, näiteks 2002. a avaldatud  The Top-level Global Research System ? Centers, Networks and Nodality ? an Analysis Based on Bibliometric Indicators. In: Globalization ? Experiences and Prospects/eds.: Hermann Bünz, Antoni Kuklinski. ? Warsaw, ISBN 83-85557-91-1, p 165 ? 177.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming