Kunst, pangad, raha!

Kunst, pangad, raha!

   

Kuidas on olla panga maskott?

Marko Mäetamm: Üldiselt see minu igapäevatoimetusi ei sega. Aeg-ajalt tuleb lihtsalt kaaluda mulle saadetud ettepanekuid ja otsustada, kas ei või jaa. Sõltuvalt sellest, kas ettepanek tundub mulle põnev või mitte. Antud juhul oli kõige olulisem toetada tudengite projekti.

 

Kunstitudengid Flo Kasearu ja Alide Zvorovski on taas astunud sammu kunsti ja raha ühendamiseks. Tallinna Kunstihoone joonistuste näituse “Improvisatsioon” raames pole nad ise raamidest hoolinud ning väljunud kunstiinstitutsioonide kaitsvate seinte vahelt linnaruumi. Eile, 7. IX öösel sai Hansapanga Liivalaia kontori seinal näha panga valitud kahe kultuuritegelase, panga meeliskunstnike Ene-Liis Semperi ja Marko Mäetamme portreid või portreede improvisatsioone ja täna õhtul kella kaheksast kuni homme hommikul kella kuueni on Eesti Panga Estonia ooperimaja poolsel fassaadil näha meie keskpanga meeliskultuuritegelasi Karl Robert Jakobsoni ja Lydia Koidulat. Ühendatud on kunstitudengite idee ja teostus, pankade pind ning videotehnika rendiraha.

Tütarlaste soov on selge ja lihtne nagu nende projekti pealkirigi – “Majad, näidake oma sisu!”. Kuid nii nagu selgete ja lihtsate asjadega kipub olema, on sellelgi projektil õige mitu tasandit ja tahku. Kuivõrd panga sisu (tegevus, edukus) on seotud kogu ühiskonna sisuga? Kuivõrd ühe valdkonna edu aitab kaasa teiste eluvajalike valdkondade edule? Mida tähendab olla eduka panga väljavalitu? Kas näiline seotus hakkab sõltumatut loojat  ka kuidagi mõjutama, ahistama? Jne, jne.

Kuid ega Eesti Pank ja Hansapank ei olnud ainukesed, kelle poole Kasearu ja Zvorovski pöördusid: usinasti saatsid nad e-kirju, helistasid, käisid ise kohal ühispangas, Sampo pangas, Nordea pangas. Eks see kõik kokku oligi üks improvisatsioon.

 

Milline võiks olla panga (antud juhul keskpanga, Eesti panga) ja kunsti (aga ka laiemalt kultuuri) ideaalne suhe? Milliseid kunsti(kultuuri) nähtusi ja mis tingimustel on Eesti pank valmis toetama? Mida ootab pank kunstilt (kultuurilt)?

Janno Toots, Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja: Kui vaadata ajaloolisi isikuid kroonidel, siis võib kindlalt öelda, et Eesti Pank on eesti kultuuri osa. Ka kroonid ise oma kauni kujundusega on kunstiteosed, mis silma hakkavad.

Eesti Panga ülesanne on hoida rahasüsteemi stabiilsust, me ei anna laenu ega võta vastu hoiuseid. Seetõttu pole meil vaja erinevalt kommertspankadest kliente püüda, mis tähendab ka teistsugust lähenemist turundusele, kaasa arvatud sponsorlusele ja heategevusele. Kunst ongi üks valdkond, mida oleme toetanud.  Oleme oma tööruume kaunistanud Eesti kunstnike teostega, hoides neid nii kindlas kohas nagu keskpank. Samas ei ole Võerahansud, Laikmaad, Kitsed keskpangas peidus. Eesti Panka külastavad pidevalt ekskursioonid, koostööpartnerid ning kord aastas, seekord juba 9. IX on lahtiste uste päev. Kuppelgaleriis toimuvad regulaarselt kunstinäitused (tänaseks on neid olnud 25).

Rahvusliku kunsti tutvustamise on oma ülesandeks võtnud paljud maailma keskpangad. Eesti Pank ei ole selles osas erand. Oleme osa Eesti riigist ning riigi ja rahvuse kestmise märgiks on kindlasti kultuur.

Mida ootame? Et kultuur oleks elujõuline, hoiaks traditsioone, kuid võtaks ka vastu mõjusid.

 

Milliseid kunsti(kultuuri) nähtusi ja mis tingimustel on Hansapank valmis toetama? Mida ootab erapank kunstilt (kultuurilt)?

Tiiu Tälli, Hansapanga turundusdirektor: Hansapank on kunsti toetades lähtunud eelkõige oma organisatsioonile olulistest väärtustest, milleks on innovaatilisus, pühendumus ja avatus. Samad väärtused iseloomustavad ka Hansapanga kunstipreemia laureaate, kelle tööd on uudsed ja eristuvad, rahvusvaheliselt mõistetavad ning teostatud suure pühendumusega. Seepärast oleme omalt poolt aidanud kaasa kunstipreemia saanute isikunäituste korraldamisele kõigis kolmes Balti riigis. Kutsusime rahvast ka Kumusse, mille uksed olid sel suvel kõigile tasuta avatud terve nädala jooksul, kui tähistasime Hansapanga 15. sünnipäeva.

Rahamaailma ja kultuuri kiputakse pahatihti vastandama: ühed on need, kes alati raha küsivad, ja teised need, kes annavad. See ei ole kindlasti ideaalne suhe. Püüdleme selle poole, et lisaks rahalisele toetamisele sünniks midagi rohkemat. Uued teadmised, ideed ja väärtused on edasiviiv jõud nii kultuuri- ja finantsmaailma kui laiema avalikkuse jaoks. Hea partnerlus, ideede jagamine, üksteiselt õppimine ongi see, mille poole püüelda.

 

Miks olite valmis toetama  noorte kunstnike Flo Kasearu ja Alide Zvorovski projekti?

J. T.: Idee tundus huvitav, kuigi minu arvate oleks efekt suurem talvel. Vaadet Eesti Panga fassaadile ei varjaks lehes puuvõrad. Nagu öeldud, korraldab pank oma ruumes näitusi, seekord saab vaadata kunsti meie seinal. Näeme kunstiprojekti lahtiste uste päeva sissejuhatusena. Keskpank vastab üleskutsele “Majad, näidake oma sisu!” oma uste avamisega laupäeva keskpäeval. Ja maja sees leiab ka kunsti!

T. T.: Meile meeldis nende idee tunnustada ja esile tuua kultuuriinimesi, kes on muude valdkondade tegijatega võrreldes Eestis teenimatult vähe tähelepanu saanud. Väga põnev ja innovaatiline oli ka nende välja pakutud tehniline lahendus, kus kunsti näitamiseks kasutatakse hoonete fassaade. Midagi sellesarnast ei ole kunagi Hansapanga fassaadil tehtud.

 

Miks valis Eesti pank väljapaistvateks kultuuritegelasteks suurimatel rahatähtedel kujutatud Karl Robert Jakobsoni ja Lydia Koidula? Kas see valik ei osuta liialt raha võimule? Kultuuri muutmisele rahaks? Mida tähendavad Jakobson ja Koidula teile isiklikult?

J. T.: Valiku kriteerium oli tõesti võtta kaks isikut suurima väärtusega pangatähtedelt. Eesti inimeste, ka minu jaoks on nad ärkamisaja sümbolid. Eesti rahatähtedele valis kunagi isikud välja erinevate valdkondade kultuurieliidist koosnenud komisjon, see ei ole kitsalt keskpanga nägemus.

Samas osalevad auväärt isikud just kunstiprojektis, mille kaudu tahame rõhutada, et nad olid kultuuritegelased. Pole põhjust kahelda Eesti koolihariduse tasemes, aga moodne põlvkond võib äkki pidada Jakobsoni ja Koidulat XIX sajandi pankuriteks.

 

Miks valis Hansapank  väljapaistvateks kultuuritegelasteks radikaalsed kunstnikud Ene-Liis Semperi ja Marko Mäetamme? Mida tähendab teile isiklikult nende kunstnike looming?

T. T.: Küsimused, kes ja miks, olid esimesed, millele projektist kuuldes mõtlema hakkasime. Aga me ei pidanudki selleks väga palju pead vaevama. See oli üsna loogiline valik, kuna Marko Mäetamm ja Ene-Liis Semper on mõlemad saanud Hansapanga kunstipreemia: Semper 2001. aastal ja Mäetamm 2002. aastal. Soovisime neid esile tuua mitte üksnes saadud preemia valguses, vaid eelkõige nende praeguse aktiivse ja väga silmapaistva tegevuse eest Eesti kunstielus. Marko Mäetamm sõidab järgmisel aastal Eestit esindama Veneetsia biennaalile ning teeb tänuväärset tööd Eesti Kunstiakadeemias noori meediatudengeid juhendades ja anima õppetooli käima lükates.  Ene-Liis Semperil on Veneetsia kogemus juba seljataga ning võime kaasa elada tema väga headele töödele NO-teatris, kus ta on nii  kunstnik kui lavastaja.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht