Kunsti remont?

JUTA KIVIMÄE

Post festum: ?Kunstisuve? näitus Pärnus Jaan Elkeni kureeritud näitus ?Kunsti remont? Endla teatrigaleriis 7. VII ? 10. VIII ja Pärnu kontserdimajas 10. VII ? 7. VIII.

Kuraator Jaan Elkeni sõnul oli erinevaid kunstnikepõlvkondi ja meediaid kaasa haarav 39 osavõtjaga näitus ?pigem rekonstruktsioon kui nivelleeriv euroremont?. Ent kuigi ?remont? oli toonud kontserdimaja fuajeesse mõned ehitustellingud ja lubaduse esitada ?mõõdukat kon-

fliktsituatsiooni?, mõjus kahes kultuurikeskuses laia ülevaatena koostatud näitus lahedalt ja konfliktitult; pigem hästi läbi komponeeritud sümfonietina, kus kontrapunkt korraldas kindlal käel erinevaid stiile ja arusaamisi kunstist. Ehk oli mõjunud kontserdimaja atmosfäär ja suvine Neeme Järvi meistriklass, kus eri põlvkondade muusikud interpreteerivad koos erinevate ajastute muusikat.

Jaan Elken oli näitusele toonud rea tänavuste ja lähedaste aastate diplomandide ja veel õppivate noorte töid. Noorte maalijate arvukus rõõmustas ilmselt selle meedia tuleviku pärast muretsevaid südameid, ent pani ka mõtlema nende andekate võimalikust tulevikust ja konkurentsist. Sel kevadel Tartu ülikoolis Lembit Rändi maalistipendiumi võitnud Helina Loidi aktiseeria mõjus kontserdimaja kõrgetel seintel sugestiivselt. Andrus Joonas andis oma ?Valge Aledoia? maaliseeriaga vaatajaile tundliku ja kompetentse postmodernistliku maalikontseptsiooni õppetunni. Uue põlvkonna ekspresiivseist maalijaist olid väljas veel Merike Orava ?Peegelvormid?, Maris Palgi, Priit Petrovi, sel kevadel Tartu ülikooli maalikunstnikuna lõpetanud soomlanna Anna Kainulaineni jt. tööd. Samas kõrval Epp Viirese maaliklassika fragmendid ja kogenud maalijate ning õppejõudude teosed: Mari Roosvaldi Veneetsia galeriides pildistatud teostele rajatud õlimaalid, Valeri Vinogradovi, Jaan Elkeni maalid ja Tõnis Laanemaa graafika. Dissonantsi ei tekkinud sel määral, et kallutada hinnanguid ühe või teise võimaluse kasuks, pigem konkureerisid ja täiendasid üksteist isiklikud kvaliteedid. Remondikontseptsioon oli ju välja pakutud pigem mängulise võimalusena. Ka teatrimaja galerii oli peamiselt noorte maalijate päralt, vaid põrandale olid laotatud Tartu skulptori Ahti Seppeti vaimukad vineerist seadeldised. Tänavu EKA lõpetanud Lea Tomsoni fovistlikes värvipalanguis maalitud aktid, Kadi Kängsepa melanhoolsed koeramaalid ja Kristiina Pärja kiikuja tühjuse kohal on maalitud küll erineva temperamendi ja filosoofilise lähtekohaga, ent noored maalijad mõtlevad inimlähedaselt ja positiivselt. Nendele oli ?Kunsti remont?? motiveeriv võimalus.

Kolme eri põlvkonna kunstnike installatsioonid olid koondatud meeleolu looma kontserdimaja galeriiruumis ja fuajees ning see meeleolu kujunes valdavalt nostalgiliseks. Mare Mikoffi tuntud kunstikriitiku näomaskist ja vormiga võetud kätest ?rahvarõivaseelikuga? ?Reet? lõi illusiooni laulupeomeeleolust. Selle taustal kuivas Vergo Verniku toorsavist sein nagu vananev organism. Mari Elkeni installatsioon kuldseks maalitud reformvoodi ja ?armsate vanade asjadega? mõjus muu kõrval ka kui nostalgiline pilk teise ajastusse jäänud lapsepõlvemaailma. Meelde jäi Joanna Präätsa ilus meditatiivne lühivideo Belgia taevast läbi vihmapisarais autoakna ja Anu Põdra aega interpreteerivad plastikust inimfiguurid-liivakellad. Fuajee sammastel aga seletas soome kunstnikepaari Ville Löppöneni ja Sami Makkoneni Soome lippudele maalitud ?kohaspetsiifiline? koomiksiseeria, mis toredaid asju asine soomlane endale Pärnus lubada võib.

Imelikul kombel tekitas näitus mõtteid ?Kunstisuve? väljakasvamisest neile iga-aastaste korraldajate Sirje Eelma ja Rait Präätsa poolt algselt antud rollist (see oli vaid professionaalset kunsti koondav näitus). ?Kunstisuvi? on oma avaetenduste, pealinna institutsionaalsetest esindusnäitustest erineva publiku, kureerimispõhimõtete, meeleolu ja eri linnadesse hajutatud harunäitustega muutunud omamoodi antropoloogiliseks ürituseks, mis sureb ilmselt aastal, mil korraldajatest abielupaar leiab, et nüüd on nad tõeliselt väsinud ja enam ?Kunstisuve? ei käivita.