Kunstidialoog teljel Tallinn ? München ja vastupidi

Riin Kübarsepp

Müncheni kunst hoolib eelkõige vormist ja kompositsioonist.

Kui viimastel aastatel on Tallinna ja ka ülejäänud Eestit tabanud lähinaabrite Läti ja Leedu kunstiinvasioon, siis nüüd on saabunud sakslased. Tänuväärne kunstnike vahetuse mõte sai alguse endise peaministri Juhan Partsi Müncheni külaskäigul 2003. aasta novembris. Nüüd on see realiseerunud ulatusliku väljapanekuna. München oli eesti kunstnikele kunsti-Meka juba XIX ? XX sajandi vahetusel, kui seal õppisid Ado Vabbe, Anton Starkopf, Peet Aren, Ants Laikmaa, Kristjan Raud jpt. Olid ju Müncheni kunstiakadeemia, Anton A¯bé kunstikool ja Gröberi ateljee hinnatud õppimiskohad. Kui Dresdeni legendaarne kunstirühmitus Die Brücke ühendas ideelise sillana revolutsiooniliselt käärivaid kunstnikke, siis Vassili Kandinski 1912. aastal Münchenis asutatud ühingu Der Blaue Reiter põhikontseptsioonis oli sõnastatud kunsti peamine eesmärk: sisemise vajaduse väljendamine. Seega tuleb kunsti mõista ainult sellele omaste väljendusvahendite kaudu: kirjanduses valitseb sõna, muusikas heli, skulptuuris vorm ja maalikunstis värv. Mida enam on kasutatud vorme, seda puhtamalt ja tõesemalt kõlab kogu kompositsioon. Tundub, et Müncheni kunstnikud järgivad ka praegu samu põhimõtteid. Klaus Luft, Eesti Vabariigi aukonsul Baieri Vabariigis, deklareerib näituse kataloogis: ?Euroopa saab üheks ? alates raudse eesriide langemisest sammuvad sellel teel edukalt koos teistega ka Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Terve riikiderühma ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga tähistab integratsiooni institutsionaliseerimist.? Kokkuvõttes jõuab ta järelduseni, et Euroopa ühekssaamine peab toimuma kõikidel tegevusaladel ja tasanditel, eelkõige kultuurivaldkonnas. Nõustun Schützi väitega, et 1990. aastate üks postmodernismi sümptomeid, mis ilmneb Müncheni kunstis, on üleminek ajalooga peetavalt diskussioonilt diskussioonile mälestustega. Kunstihoones eksponeeritud töödes puudub küll ülemäärane politiseeritus, kuigi sisuliselt on projekt ?München ? Tallinn, Tallinn ? München? siiski riiklikult organiseeritud üritus.

Kõigi Müncheni kunstnike töödega vahetut kontakti ei tekkinud: dialoog teosega sündis alles väga informatiivse kataloogi abil, kus oli põhjalikult ära toodud taiese kontseptsioon ning tagamaa. Tulebki tunnistada, et väljapaneku kataloog on huvitavam ja sisutihedam kui näitus ise. Kataloogi abita poleks ma teada saanud kunstnik Silvia Hatzli hõljuvate dodekatehnikas valminud rippuvate kostüümide taustast või Michael von Brentano nn kardiolaaridest, looduslikest materjalidest vormitud südamevormidest, millel on seos ka lõunasaksa barokiga.

Mis puutub ruumi, siis oleksid ehk mõned tööd vajanud teistsugust ruumilahendust. Kunstnik Georg Trenz tunnistab ka kataloogitekstis, et tema valgusinstallatsioonid, mille põhiparameetrid on projektsioon, tekst ja arhitektuur, on loodud alati konkreetse koha jaoks. Ka paljude teiste taieste puhul on kohaspetsiifilisus oluline. Nõnda on Werner Mally puitskulptuuride keskne teema just keha vahekord ruumiga, massi vahekord kujutlusjõuga.

Näitusel puudub ka ühtne ?stiil?, selge kontseptsioon. Parafraseerides Susan Sontagi, pole teglikult stiilita kunstiteoseid, on vaid teosed, mis kuuluvad keerukatesse stilistilistesse traditsioonidesse ning konventsioonidesse. Müncheni kunstnikke ongi huvitanud mateeria ja maneeri, teema ning vormi vahekord. Samas on nii vormiliselt kui sisuliselt tunda, et saksa kunstnike hulgas on olemas oma Raul Meeled, Urmas Viigid või Liina Siibid, Eve Kased, Leonhard Lapinid, Tiiu Kirsipuud, Andres Toltsid, Jüri Kassid, Ülle Marksid, Siim-Tanel Annused ja Jaan Elkenid. Kõigi nende tööd on väljas oktoobris Müncheni vastunäitusel.

Kokkuvõttes on selles väljapanekus aga ikkagi midagi väga saksalikku. Leni Riefenstahlilt küsiti tema filmide ?Tahte triumf? ja ?Olümpia? kohta ühes intervjuus: ?Kas te näete hoolikas suhtumises vormi midagi saksapärast?? Re?issöör vastas, et mure kompositsiooni pärast ning vormipüüdlus ongi tegelikult midagi väga saksapärast.  Ka selle näituse peamine märksõna võiks olla ?kompositsioon?.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming