Kunstnikud ja teadlased, ühinege!

Heili Sõrmus

Kultuuriteaduse ja kunsti doktorikooli (KTKDK) rahvusvaheline sügissümpoosion „Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus” Eesti kunstiakadeemias 16. ja 17. XI. Projekti töögrupp Piibe Piirma, Heili Sõrmus, Veronika Valk, Liina Siib ja Raivo Kelomees. Kuna sügissümpoosionile eelnes samanimeline rahvusvaheline kevadkool sel kevadel, siis on see ülejärgmise aasta kevadel inter- ja transdistsiplinaarsele uurimis- ja kunstipraktikale pühendatud näituse ja konverentsiga päädiva sarja „Kunst ja teadus” teine üritus. Projekt toetub näituste „Harku 75”, „Harku 1975–1995” (1995) ja „Biotoopia” (1995) ideelisele pärandile. Neid näitusi ühendas püüd leida kunsti ja teaduse puutepunkte. Sama problemaatikaga tegeldi ka sügissümpoosionil, kus tõstatati mitmeid küsimusi. Kas kunsti ja teaduse ühendamisest võiks sündida uus teadmine või kvaliteet? Kuidas teha nii, et teadusega seotud kunst poleks pelgalt teadustöö tulemuste visualiseerimine? Kui kunstnikud on teadusest ammutanud oma loomingule ainest juba pikka aega, siis mida on kunstil pakkuda teadusele? Sümpoosioni esimesel päeval kuulati keskendus kutsutud esinejate Alan N Shapiro (USA/Saksamaa), David Rothenbergi (USA), Erich Bergeri (Soome/Austria), Marina Gržinići (Austria/Sloveenia), Carolyn Wittendali ja Benjamin Jacquemet-Boutes’ (Prantsusmaa) ning Michael Weinstocki (Suurbritannia) ettekandeid. Sümpoosionil osalenud tudengid ja teised huvilised olid Eestist, Lätist ja Soomest.

Väga erinevate rõhuasetustega ettekannetest võiks esmalt tuua välja Soome biokunstnike ühingu juhi, kunstniku ja kultuuritöötaja Erich Bergeri kõne, kus ta tutvustas ühingu töö näitel interdistsiplinaarset tegevust. Ta avaldas arvamust, et sageli jääb kunsti ja teaduse koostöö pelgalt teaduse populariseerimise tasemele: kunstnikud esitlevad teadlaste töö tulemusi atraktiivsemas ja arusaadavamas vormis. Koostöö kaudu uue teadmise saavutamine on märksa keerulisem, kuid võiks sellegipoolest olla interdistsiplinaarsuse peaeesmärk. Interdistsiplinaarse töö põhiliseks takistuseks peab ta naiivseid ettekujutusi teise valdkonna tegevuse kohta. Toetades sümpoosioni üldist lähtekohta, leidis Berger, et kunsti ja teaduse  üldine eesmärk on sama: nii kunst kui teadus uurivad maailma, ainult erinevate vahenditega. Bergeri seisukohta jagas interdistsiplinaarne mõtleja Alan N Shapiro, kes leidis, et teadmiste range klassifitseerimine pole õige ning see pole alati nii olnud. Ta jagas Bergeri arvamust, et sageli on kunstnike või teadlaste teadmised teisest valdkonnast pealiskaudsed. Tähtis on, et võõrast/teist valdkonda võetaks tõsiselt ning tahetaks saavutada võimalikult sügavaid teadmisi. Alan N Shapiro arvas, et eri distsipliinidest rääkimise asemel peaks keskenduma ideedele. Sellest tingituna eelistab ta interdistsiplinaarusele transdistsiplinaarsuse mõistet: kui interdistsiplinaarsus viitab pelgalt valdkondadevahelisele koostööle ja dialoogile, siis transdistsiplinaarsus osutab millelegi, mis ulatub väljapoole teadaolevaid piire. Ta leidis, et transdistsiplinaarsuse puhul ületab tervik liidetavate summa ja tekib lisaväärtus. Tarvis pole niisiis üksnes paremat valdkondadevahelist dialoogi, vaid tuleb mõelda valdkondadeüleselt. Alan N Shapiro avaldas ühtlasi arvamust, et Eesti kunstiakadeemial on väljavaade olla transdistsiplinaarsuse vallas teerajaja, sest siin on selleks piisavalt motiveeritud ja kvalifitseeritud õppejõude ja tudengeid. Filosoof ja muusik David Rothenberg tõmbas oma ettekandes paralleele kunsti ja looduskeskkonna vahel. Tema seisukoha järgi on kunsti mõjul hakatud ka looduses rohkem kunsti nägema. Ta tõi välja, et igal loomaliigil on oma esteetika, kuid liikide puhul võib ka täheldada ootamatuid sarnasusi. Näiteks ööbiku ja vaala „lauludel” on äärmiselt sarnane struktuur. Rothenberg leidis, et vastupidiselt seni valitsenud seisukohale ei pruugi looduses olla kõik allutatud vajadusele. Ka looduses võib ilu eksisteerida vaid ilu enese pärast.

Sümpoosioni teine päev oli pühendatud seminaridele, mida juhtisid David Rothenberg, Alan N Shapiro ja Marina Gržinić. Seminaripäeval avanes doktorantidel ja magistrantidel võimalus tutvustada oma uurimistööd ning saada valdkonna tippudelt ning teistelt tudengitelt, kaasamõtlejatelt oma tööle tagasisidet. Suurema tähelepanu juhtimine Eesti doktorantide uurimidstööle on ühtlasi 2014. aasta näituse ja konverentsi üks olulisi eesmärke.

Sümpoosioni teine siht oli tutvustada inter- ja transdistsiplinaarseid mõtlejaid ning ettevõtmisi. Nii oli sümpoosioni vältel  EKA Rüütelkonna hoones vaadata näitus „Elu märgid”, kus oli väljas arhitektuuri-, disaini- ja uusmeedia-tudengite ideekavandid, mis sündisid töötoas, kus üliõpilased said Eesti tippteadlastelt teoreetilisi ning praktilisi teadmisi sünteetilisest bioloogiast. Töötuba peeti selle aasta jaanuaris koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK), Tallinna tehnikaülikooli loodusteaduste maja ning Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudiga (TÜMRI). Veronika Valgu korraldatud töötoal ja näitusel oli kogu projektiga sama eesmärk: julgustada kunstnike ja teadlaste koostööd ning ärgitada nende suhtlust. Näitust sai mõni aeg tagasi vaadata Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees ja Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi aatriumis. Lisaks väljapanekule kuulus sümpoosioni kavasse  ka kontsert: filosoof ja muusik David Rothenberg pakkus publikule lisaks oma põnevale ettekandele ka kontserdi Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis, kus musitseeris vaalade, putukate ning teiste paeluvate olendite „laulude” helisalvestistega ning esitas huvitavaid fakte loodusest.

Juba doktorantide kevadkoolis sündis kunsti ja teaduse kontaktist huvitatute ring keemikutest ja merebioloogidest heliloojate ja ehtekunstnikeni. Sügissümpoosion tõi mõttekaaslasi juurde ning aina enam saab selgeks, et Eestis on palju oma valdkonna professionaale, kes jagavad samu tõekspidamisi, kuid kes pole teadlikud, et neil on siinsamas lähedal mõttekaaslasi. Niisiis, lugupeetud kunstnik, helilooja või teadlane, kes oled plaaninud ühel päeval viia ellu mõne valdkondadevahelise või -ülese põneva idee! Projekt „Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus” annab ettekäände, väljundi ning mõttekaaslaste toe selle idee teostamiseks. Projekti siht on anda tõuge julgete mõtete ja unistuste realiseerimiseks või vähemalt inspireerida kunstnikke ja teadlasi avaramalt, mängulisemalt mõtlema. Projekti töögrupp tunneb suurt huvi nii reaal- kui humanitaarteaduste, valdkondadevaheliste koostööprojektide kui ka indiviidide vastu, kes töötavad valdkondadeüleselt.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming