Lauritsa kõike ja kõiki ühendav kodu

Katrin Ruus

Peeter Laurits. Kaks linna. 2007. Peeter Lauritsa Võru näitus on osa Soome Retretti muuseumis eksponeeritud grupinäitusest “Keskkonnaarheoloogia”, kus olid vaatluse all inimene, aeg ja keskkond. Lauritsa kõrval esinesid seal veel Stuart Wrede, Antero Kare, Alexander Reichstein, Mike Marshall ja Kai Kaljo.

Tõepoolest, veidi lihtsakoeline, kui mõelda, et Lauritsa väljapanekud on kandnud uhkeid pealkirju nagu “Mullatoidu restoran”, “Veeuputus”, “Voolav labürint”… “Minu kodu” kõlab pigem nagu põhikooli lõpukirjandi teema. See polegi ehk väga ekslikult arvatud, sest tänapäeva kirjand koostatakse suures osas meetodil copy-paste.  “Minu kodu” on  ka eelmistel näitustel eksponeeritud fotode taaseksponeerimine: kolm fotot, nüüd küll palju suuremas formaadis, olid väljas ka Võru Linnagaleriis 2006. aasta märtsis näitusel “Juuskva labürint” ehk eesti keeli “Voolav labürint”. Kuid ma nimetaksin praegust näitust siiski väikseks fotoesseeks kodust, mis loob mitmeid assotsiatsioone. Ühel fotol on ämblikuvõrkude rägastik, kastepiisad ja hommikuvalgus – ämbliku kodu, teisel fotol jällegi Kütioru maastikukunsti raja Argo Männiku objekt “Kookon” – seegi on justkui kellegi kodu, kes elab seal mõnusalt. Samas tekitab kookon minus mõtte haavatavusest. Kookon on midagi kaitsvat ja ühtlasi väga õrna. Ühel fotol on aimatav naha ja vereta inimene tagantvaates, näha on seljaaju: seda on pildistatud väga lähedalt, sõna otseses mõttes naha alt.

Need kujundid võib laiendada kogu näitusele: Laurits, kelle loomingus  on enamasti tegu globaalsemas mõttes  ökoloogilise kriisi temaatikaga, on seekord avanud intiimsema  ja isiklikuma keskkonna. Kunstniku sõnul ei teki kodu katastri sissekandest ega hoonest, kus ööbimas käiakse. Kodu on suhe ümbritsevaga. Niisiis ei ole tegemist vaid Kütioru ümbruse fotodega. Oluline ei ole ära tunda paiku, kus foto on tehtud, olulisem on märgata, milline on kunstniku kodutunnetus ning kuidas see haakub vaataja koduarusaamaga: kas sellesse kuulub mõni mööblitükk, magnetofon, kohvimasin või siis mets, loomajäljed ja kamakas mulda. Muidugi ei pea näitust vaadates üldsegi mõtlema nii palju  näituse pealkirjale, võib ka lihtsalt nautida sugestiivseid maailmu, mis haaravad endasse ja panevad tundma, et foto kaudu võib siseneda ükskõik millisesse tavapäratusse ruumi, olgu selleks siis muinasjutt või film, kas või Jan Kouneni oma.

 

Needsamad sääsed

Seitsmel suureformaadilisel fotol on kujutatud kunstniku lähema ja kaugema koduümbruse maagilise koega loodusmaastikud.  Just nimelt kujutatud, sest tegemist ei ole puhtalt loodusfotodega. Pigem on maastik olnud taas inspireeriv alge, millega kunstnik on edasi töötanud/mänginud, moonutanud fototõde.

Retrettis olid fotod eksponeeritud maa-aluses spetsiaalse tagantvalgusega koobasgaleriis. Võru Linnagaleriis midagi niisugust pakkuda ei ole, aga see annabki võimaluse käsitleda neid fotosid erinevate keskkondade kaudu. Minu arvates seisneb nende fotode maagilisus eelkõige tardumuses, “Mullatoidu restorani” puhul oli sama tunne. Loodus on fotodel justkui külmutatud, kuigi on tunne, et iga hetk võib kõik muutuda, ellu ärgata. Tabatud on seisund, mis kutsub ja meelitab. Iga jäädvustatud rohukõrre ja sõnajalalehe taga võib peituda miski või keegi, kes ootab, et sealt välja karata (nagu mõnes David Lynchi filmis). Justkui varitseksid igas pildis Kütioru sääsed, kes on Hasso Krulli 1998. aastal algatatud  projekti “Kütioru sääsed ja teod” kangelased. Oru sääsed on maailma sääsepopulatsioonide orgaaniline osa ning vere kaudu osalevad paljud inimesed üle kogu maailma selles ürgses installatsioonis. Kõik kohad on võrdsed, Kütiorg ulatub kõikjale ja kõik ulatub Kütiorgu, kui lühidalt filosoofiat, mis klapib ideega, et Lauritsa näitused Võrru jõuavad, kokku võtta: osa võivad saada kõik, nii ameeriklased, soomlased kui ka võrukad. Oska vaid vastu võtta, tajuda oma tähtsust ja võrdsust.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming