Lola Liivat = 9 + 1

Kaire Nurk

Et jõuda väikses kultuuris nüanssideni, selleks peab suur kunstnik olema. Lola Liivati näitus ?9 + 1? Y-galeriis 1. ? 13. II.

Oma kunagistes Taaralinna-teemalistes kunstiuiteis kirjutas Lola Liivat: ?On öeldud, et progressi eest tuleb maksta. Ei tohiks kahju olla tema heaks loovutada veidike iganenut? (Edasi 24. VII 1987). Kunstnikuna kutsus ta üles literatuurse ja jutustava  kunsti ning ?täiuseni lihvituse ja vääramatu hea maitse? kõrval huvi tundma ka teiste loomelaadide vastu, eelkõige  spontaansuse ja väljenduse vastu. Ehk löövamal kujul kõlab see Lola Liivati memuaarse autosententsina Tartu kunstikooli aegadest, kus ta oli sageli õpilastele öelnud: ?Lõpetagem kujutamine ja hakakem väljendama.?

Üht loomingut näitusest näitusesse jälgides ja sellest ka kirjutades on olnud võimalus mõelda abstraktsionismi üheaegsest avarusest ja kitsusest. Kitsus, selle loomemeetodi piiratus, ei tähenda mitte ainult kujutatavate objektide maailma täielikku eitamist, tagasilükkamist, välistamist. Pigem tundub, et abstraktsionistide vahel on vähem erinevusvõimalusi kui objektide visuaaliate maalijate vahel. See on väga problemaatiline tunne. Ja selles faktipõhise peenanalüüsiga selgusele jõuda näib suhteliselt lootusetu. Igal abstraktsionistil on oma  pintslikiri ja palett. Ja kuigi maailmas pole kahte sarnast käekirja, ju mitte ka kahte sarnast kunstnikupintslikirja (kui räägime spontaansest manuaalsest maalist), on nende vahel siiski raskem vahet teha kui kahe objekti vahel, noh, näiteks tooli ja laua vahel.

Samas on abstraktsionism avar. Maali tähendus-, meeleolu- ja interpretatsioonimahutavuse poolest. See avaldub muidugi vaid väga hea abstraktse pildi põhjal. (See viimane oleks aga jälle märk abstraktsionismi piiratusest?)

Lola Liivati palett on piiritletud sinise-punase värvialaga, vahel ulatub skaala üle oran?i ka  kollaseni välja. Teemad (st maalide pealkirjad!) on viimase  nelja aasta loomingus muutunud aina meenutuslikumaks ja isiklikumaks. Ehkki kunstnik on läbi kogu abstraktse loomingu  maalinud hetkeimpulsside kõrval palju ka endas kaasas kantavat, midagi, mis kauem on hinge ja mällu settinud. (Olgu siinkohal öeldud, et  tegelikult oleks huvitav näha Liivati töid ka Tartu kunstiinstituudi lõpetamise (1954) ja esimese abstraktsionismi ideest mõjutatud maali (1957) vahele jäävast ajast. Millal ja kes toob need päevavalgele!? Tean, et see huvi kunstnikku ennast eelkõige kurvastab ja ?okeerib, ent siiski.)  

Vaatamata valitud vahendite nappusele, tõestab Liivat, kui lõputult avar on ühe värvi toonide skaala, kui palju variatsioone on sinisel erinevates värvikeskkondades, kui palju lisab transparentsele pinnale üksainumas anarhiline värvipritse või keskendav kollaa?lik element.

Ma ei ole näinud kahte sarnast Lola Liivati näitust. Näitusest näitusesse olen ma üllatunud ja ühtlasi omandanud kohustuse süüvida nüanssidesse. Eesti õhukeses ja spetsialiseerumist välistavas väikekultuurilises olustikus kohtab sedavõrd palju  pinnapealsust, rohutirtsulikku rändurlust motiivilt motiivile, laadilt laadile, moelt moele; nüansside olemasolu fakt ei ulatu meieni just sageli, mistõttu pole ka tarvet süüvida, ja nii puudub omakorda alus analüüsiks ja teoretiseerimiseks. Me jääme oma kultuuris ja kunstis aina kirjeldavaiks! Et väikses kultuuris jõuda nüanssideni, selleks peab suur kunstnik olema. Vist suurem kui suure kultuuri keskkonnas, kus keskkond annab oma soodustava panuse. Väikses kultuuris on süüvimine ühtlasi vastuvoolu ujumine. Selleks, et vastuvoolu ujudes mitte kõrvale kalduda ega toppama jääda, selleks peab suund väga selge olema ja vajadus ning oskused seda mööda liikuda väga kindlad ? hoolimata kõigest.  

Olgu öeldud ka, et Tartu näitusel on üheksa uut maali aastaist 2003 ? 2005, sh ?Zarathustra? (2005) ja ?Omapäi? (2004) mõjuvad paarikuna, kus pildikeskmes sedavõrd laenguline kontrast ja energiate koondumine, et tekib assotsiatsioon universumi ?mustade aukudega?. Kunstnik jätkab liikumist, tihenemist, lähenemist ? kaugenemise varal.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming