Lühiülevaade Eesti Kunstnike Liidu tegevusest

Jaan Elken

Lühiülevaade Eesti Kunstnike Liidu tegevusest Kolmeaastane valimisperiood võib tunduda lühike või pikk – oleneb kustpoolt vaadata, igatahes viimasel suurkogul esitatud kokkuvõttega võrreldes on kunsti toetamiseks saavutatud uusi võimalusi, pean silmas protsendiseadust.       

Nüüd oleme paljulubavamas olukorras: 28. aprillil valitsuse poolt riigikokku saadetud eelnõu võib seadusena jõustuda juba 2011. aasta 1. jaanuarist! Mis sest, et omavalitsuste investeeringuid see esialgu ei hõlma. Muu maailma praktika näitab, et üleriigilise kõrvale saab kehtestada regionaalseid programme, ühe linna algatusi jms. Kõigest sellest, muu  maailma õnnestumistest ja karidest, rääkisin 30. märtsil skulptorite ühenduse korraldatud protsendiseminaril Rotermanni soolalaos ja räägin 27. mail Tartu linnavalitsuse korraldatud seminaril. Ilmselt ongi üheks protsendikunsti regionaalsele tasandile leviku eelduseks tutvustavad loengud ja vestlused, sest kõikvõimalikud algatused regionaalsel tasandil lähevad käima siis, kui seadus pärast laagerdumist piisavalt suure inimrühma toetuse on saanud,  teatud huvigrupi soleerimine võib protsessi isegi pidurdada.     

Loomeinimeste tegevuse toetuseks mõeldud seadusruum hakkab keskuses toimunud La Maison des Artistes’i (Kunstnike Maja) korraldatud konverentsil selgus pärast Eesti jt maade aruandeid, et meie loomeliitude seaduse alusel makstav kuni aastane toimetulekustipendium on Euroopa mõistes pigem unikaalne. Meil siin aga oleks paras aeg mõelda kirjanike raamatukogulaenutushüvitise vastele kunstimaailmas. Samasuguse avaliku hüvena (tasuta osutatud avaliku teenusena, kui soovite) võib käsitada avalikus ruumis olevat (ja tulevikus seal olema hakkavat!) kunsti: väljakul  seisvat skulptuuri/installatsiooni, fuajees eksponeeritud monumentaalmaali jms. Rootsis toovad need kunstnikule (riigikassa spetsiaalse fondi toel) keskmiselt paarikümne tuhande krooni ulatuses kompensatsiooni aastas.       

Sotsiaalne mõtlemine tähendab ka enda kui kunstniku positsioneerimist sootsiumis – kelle või mille rollis meelsamini ollakse. Turu väiksus on meie kunstnike potentsiaali arvestades ilmne, kuigi loomemajandusest tehakse meil värvilisi trükiseid ja ilusaid sõnu, on välisturule minekuks sellest vähe abi. Kõnelused kultuuriministeeriumiga, et osaleda EKLi nelja galeriiga 2011. aastal ühel Saksamaa A-kategooria kunstimessil 200–300 ruutmeetrise  ekspositsiooniga, on igatahes käivitunud, vastuvõtja huvi on olemas.     

Ilma kultuuriministeeriumi abita ei käivitu tõenäoliselt ka Tallinna Kunstihoone (kinnistute Vabaduse väljak 6 ja 8) kapitaalremont, ainuüksi avariiolukorras keskküttesüsteemi  väljavahetamine läheks kohe maksma ligi 400 000 krooni, esialgne ligi 4,5 miljonit nõudev remondiplaan on ministeeriumile ekspertiisiks esitatud. Selletalvine lumeuputus viis avariiseisu Kunstihoone katusekorruse ateljeed. Veerandi võrra kärbitud palgafondiga jäävad prioriteediks ka ARSi renditulude taastumise korral toetusprogrammide nagu videofilmid kunstnikest jms taastamine eelisjärjekorras. Kõigest lähemalt juba suurkogul. Eraldatud  leheruum ei võimalda siinkohal probleemidesse süüvimist, nt kunsti prestiiž ühiskonnas, mida selle parandamiseks annaks ette võtta jne. Kandideerime koos Anu Kalmuga uuesti: mina neljandaks ja tema kolmandaks valimisperioodiks.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming