Marko Mäetamme kunsti lätetel

Andri Ksenofontov

Marko Mäetamm. Jamaaha, Kavasaki ja Honda maitsevad muna. 1990, gua??, paber. Eero Epner Marko Mäetamme näitus ?kui mina alles noor veel olin? Hausi galeriis kuni 24. IX.

ERKI üliõpilasi võib jaotada eesrindlasteks ja reaüliõpilasteks. Eesrindlased vorpisid rohkem töid, kui oli ette nähtud ja katsid nendega insta koridoriseinu. Pildid, mida metoodilisse fondi ei korjatud, kogusid nad kokku ja viisid koju. Reaüliõpilased tegid, mis nõuti. Pärast hindamisjärgset väljamagamist kooli naastes möödusid nad oma piltidest, mis koridoriseintelt prügikonteinerisse olid jõudnud.

Eesrindlase Marko Mäetamme kunsti võib jaotada noorpõlvetöödeks ja küpseteks omamütoloogilisteks popkunstitabeliteks. Hausi galerii praegune näitus koosneb tervenisti koolitöödest. Ent see jaotus on tinglik, sest tabelisse on seatud näiteks ladina-ameerika rütmid või naised rannas.

Mäetamme kunsti võib jaotada laenudeks ja originaalteosteks. Nii on avalikud naised laenatud Matisse?ilt, inglid Picassolt, kabistaja Alo Hoidrelt ja kõvera jalutuskepiga poseeriv legendaarne modell Grauberg Maria-Kristiina Ulaselt. Kitkutud kanade ja kihutavate härgade maastikud on originaalsed tööd. Ent see jaotus on tinglik. Kuigi Mäetamme tabelmaalide tegelane, lõngus ülikonnas, kasvas ja paljunes pildist ?Hipi? sama isikupäraselt ja iseseisvalt nagu Walt Disney Miki ühest naturalistlikust hiireportreest, peetakse seda mustvalget pintsakuhipit tulnukaks biitlite multifilmist ?Kollane allveelaev?.  

Mäetamme kunsti võib jaotada tegelaste järgi: need, kellel on eeldusi kasutada preservatiivi ja kellel mitte. Esimeste hulka kuuluksid preservatiivivabriku direktor Frantsuaa, Jeesus ja neeger. Teiste hulka punased naised, sinine Marge ja kitkutud kanad. Ent see jaotus on tinglik, sest jaotusele ei allu sootud inglid ega kihutavad härjad. Viimaste puhul puudub silmaga eristatav tunnus, kas tegemist on kohiveistega või härjavõitluse areeniloomadega.

 

Mäetamm kui kunstiseletaja

Kunstikriitika armastab tinglikke jaotusi. Marko Mäetamm on selle ära teeninud, sest selle järgi teda tuntaksegi, kuidas ta jumalat, kuradit ja kogu ilma tabelitesse lahterdab. Mäetamme ?õu teejuht ja esitleja on tuntud pintsakuhipi, keda jätkub igasse pildinurka midagi osutama ja selgitama.

Mäetamm usub, et kunst on seletatav asi. Sarnaselt XX sajandi alguse avangardistidele õppis ja matkis üliõpilane Mäetamm teiste kunstnike töid selleks, et neil nagu kivilt kivile kareldes uue loomingu randa jõuda. Et luua uus hullumeelne ism, mis maailmas katkuna levib. Kuigi kunst sünnib deliiriumitaolisest teadvuseseisundist, ärkveloleku ja une vahelisest hämarast eeskojast, peab kunstnik olema võimeline ise oma pilte analüüsima ja uudse saavutuse ära tundma.

Analüüs võib alata allkirjade väljamõtlemisest. Suurte tähtedega pildiserva maalitud vaimukatest pildiallkirjadest arenesid edaspidi tabelmaalide hiidkirjalohed, mida talutati näitusele trükikojast. Tekst sai kujutisest lahti ja nüüdseks on ta lahkunud tükkis pildiallkirjadega, mida Mäetamme töödelt tänapäeval ei leia.  

Mäetammes nähakse iroonilist vembumeest. Ka sellele näitusele on valitud lõbusad tööd, nende hulgas Hausi oksjonil müüdud ?Jamaaha, Kavasaki ja Honda maitsevad muna?.

Kord pidi üliõpilane Mäetamm maalitunnist koju lapsehoidjaks jääma. Seltsi pakkus sõber veiniga. Kui noor isa kooli jõudis, oli natüürmordi maalimine juba alanud. Alkoholist lõbus Marko ei üritanudki teistele järele jõuda. Ta hakkas maalima oma pilti, olles veendunud, et juhendaja enam ei tule. Aga võta näpust, Enno Ootsing tuli ikkagi. Seisis mõnda aega kolme jaapanipärase irevilhambulise lõusta ees. Närveeriv Marko tundis, kuidas temast tõusev veinihaisupilv professor Ootsingu endasse mässis. Peaasi, et töö käib, otsustas Ootsing. Sündis kaua püüeldud uus hullumeelne ism selle maalilises vormis.

Aktsendiga rääkiv sõber Roman arvas pildi kohta ?maaitsevad muuna?. Jäi veel otsida nimed jaapani tegelastele. Kamba peale meenusid Jamaaha, Kavasaki ja Honda.

 

Melanhoolia tabelmaalide käivitajana

Marko Mäetamm ise arvab, et ta leiab inspiratsiooni pigem masendavatest teemadest. Neist piltidest valiti Hausi näitusele kaks halavat inglit. Melanhoolia on hilisemate tabelmaalide käivitaja.

Melanhoolia teema on seotud ring- ja tupikteedele eksinud intellektuaalse mõtteprotsessiga. Cranachi melanhoolia on kuuli veeretamine trajektooril. Düreri melanhoolia valutab pead ringi kvadratuuri üle. Marko Mäetamme melanhoolia on hingepööningu ja keldri sorteerimine. Nagu kalakaupmees sätib heeringaid letile suuruse järgi, nagu peesitajad katavad plaa?i nahavärvimustriga, nii lükib Mäetamm väärtuste ja pahna ikoonpilte ridadesse ja veergudesse. Nagu raamatupidaja kreedit ja deebet, moraal ja pseudomoraal. Paradoksaalsel moel mõjuvad Mäetamme tabelmaalid naljamehe pullitegemisena, lõbusa koomiksina.

Nagu raamatupidamine sünnitas aritmo­meetri ja kalkulaatori, nii äratas Marko Mäetamme ism temas pilditootmismasina. Õigekirjavead tekstilisades reetsid, et autor on siiski inimene. Jälle paradoks: iga hinna eest midagi uut taotledes, üritades teha midagi kunstipubliku ootustest sootuks erinevat, hakkas Mäetamm toitma publiku isu uute pulamütoloogiliste taieste järele.  

Paar aastat tagasi väsis Mäetamm plakatlike tabelite trükkimisest. Peatas joomise, sai korralikuks inimeseks, pöördus tagasi maalilise kunsti emarüppe. Nüüd rõõmustab ta kunstipublikut, joonistades pehme söega tselluliidilist keha.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming