Meie maja inspireerib

Residentuur kujutab endast vahejaama kultuurimaastikus, kuid tegemist ei ole vahejaamale tüüpilise anonüümsuse, vaid tugeva kohavaimu ja loojate sümbioosiga. Muhus seda jätkub.

TIIU REBANE

Eesti Kunstnike Liidu endine Muhu puhkebaas on kolmandat aastat kiirendusjoonel, kuna ala- ja väherakendatud puhkekeskusest kujundatakse rahvusvaheliselt tegutsevat kunstiresidentuuri. 2014. aastal algatatud protsess sai alguse EKLi presidendi Vano Allsalu ideest muuta passiivselt seisva muinsuskaitsealuse talu seis ning anda hoonetele tegelik rakendus lähtuvalt EKLi põhimõtetest.

Arendustöö delegeerimine vabakutselisele kunstnikule-kuraatorile peegeldab usku universaalsesse, renessanslikku inimtüüpi, kes tegeleb üheaegselt nii mateeria kui ka ideega ehk antud juhul ühendab enam kui sajandivanuse talu taastamise nüüdisaegse kunstikultuuri arendamisega.

Kunstnike liidu talu on Muhu saarel üks vanimaid talukohti. Selle muinsusväärtus on nüüdiskultuuri seisukohalt huvitav väljakutse. Keskkonna Dasein mõjutab kõiki otsustusi, võimaldades suuremate vastuoludeta kujundada omakultuurikeskset, ühtlasi ka rahvusvaheliselt aktiivset loomekeskkonda, kus eestlastele elustuvad filmi „Mehed ei nuta“ fragmendid. Praegu kujutab Muhu rannaküla endast maailma äärt, ideaalset paika tavakeskkonnast väljumiseks ja endasse süüvimiseks. Kunstiresidentuuri omapära ongi olla kultuurivälja vaba valentsiga üksus, kontseptuaalselt avatud institutsioon, mille käigushoidmiseks tuleb kasutada parajat annust kultuuridiplomaatiat nii rohujuure tasandil kui ka teiste elualade tipptegijatega asjaajamisel. Residentuur kujutab endast vahejaama kultuurimaastikus, kuid tegemist ei ole vahejaamale tüüpilise anonüümsuse, vaid tugeva kohavaimu ja loojate sümbioosiga.

Alustasime koos kunstnik Karl-Kristjan Nageliga Muhu ümberkorraldustega 2014. aasta septembris.¹ Senist tööd võib kirjeldada suuremahulise kestvus-performance’ina, mille juures on tulnud rakendada kõikvõimalikke loomeoskusi ratsionaalsest mõtlemisest intuitiivsete otsusteni, tundma õppida loomemajandusprintsiipe ning kultuuripoliitilisi arusaamu. Meie ülesanne on tõestada, et kunstiresidentuur on tähtis väikesele Muhu saarele, Eesti ja rahvusvahelisele kunstielule ning kultuuriturismile.

Performance nr 1 „Algus“. Väljavõte arengukavast: „Muhu kunstitalu on kaasaegse kunsti ning innovaatika keskus [—] Kunstitalu hakkab rahvusvahelisel kultuuriväljal toimima meeldejääva innovaatilis-arhailise Eesti märgina, kõrgkultuuri vahetuspunktina, mis ühendab kunstiloome ning valdkondadevaheliste partnerite potentsiaalid.“ Esimeste koostööpartneritena kaasasime talu taastamisse PAIK Arhitektidest Jaak-Adam Looveri ja Indrek Järve², kes on spetsialiseerunud tarkade puitmajade konstrueerimisele ning kelle teadmisi oli vaja 2001. aasta tulekahjus poolhävinud rehemaja taastamiseks.

2014. ja 2015. aastate tegevust iseloomustab eelkõige ülikiire tutvumine tänapäeva loomemajanduse ja rahastussüsteemidega, oma tegevuse ja keelekasutuse kohandamine vastavate programmide spetsiifika ja ajaplaanidega. Jõudsime kannule muinsuskaitseameti eritingimustaotluste voorule ning 2015. aastal koostati talule edasiste taastamisööde algatuseks vajalike erinõuete pakett. Raskeks osutus aga hävinud hooneosa moderniseerimise läbisurumine, peale jäi kehtiv restaureerimiskontseptsioon, mis on orienteeritud säilitamisele ning välistab vana ja uue osa kontrastiprintsiibi. Nüüdseks oleme saanud õiguse kasutada taastatavate hoonete juures praegusaegseid energiatootmis- ning säilitusmeetodeid, kuid vaid tingimusel, et uue hoone välisilme vastab üldjoontes algupärasele. Uute plaanide kohaselt on talul kõrge laega rehealune stuudio ning kaks aasta ringi kasutatavat korterit, kus residendid saavad elada ja töötada, ning ruumid seminaride ja töötubade korraldamiseks.

Praegu ei saada enam aru, mida tähendab mõiste „vabakutseline kunstnik“, sest vabakutselisi on viimase veerandsaja aasta jooksul kõvasti vähemaks jäänud. Loomemajanduses mõistetakse kunstnikku tootmisüksusena majandussüsteemis. Kunstnike liit on huvitatud, et klassikaline seis säiliks ja selleks tuleb kunstnikele ja teistele vaimutöö tegijatele anda võimalus ajutiselt eralduda infoväljast. Eks esialgne töö olegi ju hilisema ideaalse keskkonna loomise teenistuses.

Performance nr 2 „Info levi“. Et senine tegevus unarusse ei vajuks, oleme usinasti dokumenteerinud ja arhiveerinud. Nii saigi loodud veebipõhine kataloog, sisuliselt talu esindusveebileht.³ Kunstitalu tegevus on kajastatud ka kataloogides ning mitme näitusega Tallinnas, Kuressaares, tänavu ka Pariisis ja Austria linnakeses Kremsis. Näituste skaala on varieerunud seniste Muhu kunstiresidentide loomingust välisprojektideni, igas ekspositsioonis on siiski lähtutud residentuuri ideest otsida ja eksponeerida uusi või ka kadunud kultuurinähtusi. Nii on kunstitalu egiidi all toimunud koostöönäitusi Baltimaade taasiseseisvumisest,⁴ residentuuriloomingu ülevaateid ja ka isikunäitusi.⁵

Performance nr 3 „Futu Muhu“. Kunstifestival „Futu Muhu“ sai korraldatud residentuuri esimesel tegevusaastal ja sellega käivitati kohapealne aktiivne kunstiloome. Esimese aasta teema „Tulevik – horisont“ haakus ootamatult paljude kunstnike ja muusikutega Prantsusmaast Venemaani, nii et tulemusena tekkis kirev higi, verd ja pisaraid tõotavate kaastööde galerii.⁶ Suurima populaarsuse võitsid meie tsirkus-kunst-teater Põleva Kaelaga Kirjak ja Moskva avangardmuusikute grupp Prohor ja Puzo, kes Muhus esines erakorraliselt täiskoosseisus (Prohhor ehk Aleksei Mostijev, Viktor Puzo, Aleksandr Tsoi ja trummar Valentina Vekšina).

„Futu Muhu 2016“ toimus tagasihoidlikult Kuressaare Raegaleriis näituse vormis, mis ületas uudisekünnise eelkõige seetõttu, et avamisel astus performatiivse etteastega üles Muhus residentuuris viibinud jaapani kunstnik Hiroko Tsuchimoto. Etenduse atribuudid olid hein, publik, vana Muhu kalur ja ka klaasitäis vett – tegemist oli kalurikultuuri päästmisaktsiooniga.

„Futu Muhu 2017“ on kavas 14. ja 15. juulil ning see on pühendatud ajaloole. Tuge oleme saanud „EV 100“ kunstiprogrammist. Festivali esinejate hulgas on soome alternatiivmuusik Jimi Tenor, vene filosoof Andrei Azsacra Zarathustra, kunstitalu residendid ja paljud teised intrigeerivad autorid, kes toovad talu ümbritsevale väljale ülevaate möödunud aastasajast.⁷

Mõtteline tegevus, mis kunstitalu tegevust suunab ja hiljem seda analüütilise pilvena ümbritseb, on suunatud kommunikatiivse, enesekindla ja autentse omakultuuri identiteedi kehtestamisele ja rakendamisele. Kaalukausil on looming ja raha, kunstnik ja institutsioon, toetus ja kriitiline mõte, ideed ja praktilised võimalused, ratsionaalsus ja intuitsioon, minevik ja praegune aeg, oma ja võõras. Kõige tähtsama käivitava tegurina aga tegijate vaimujõud.

Kuigi me ei ole võtnud ühtegi teist residentuuri otseselt eeskujuks, oleme jälginud teiste tegemisi. Need on peamiselt Euroopa keskused, kus tegutsetakse kohaliku omavalitsuse ja ka rahvusvaheliste kultuurifondide kaasabil. Midagi pole teha, omavalitsus kipub aitama neid, kes suutnud saada Euroopa Liidu toetuse. Loodame, et meie hoogne tegevus pälvib ükskord ka Euroopa Liidu institutsioonide tähelepanu, seni tegutseme ikka veel algusfaasis, kus igasugune starditoetus on eluliselt vajalik.

Oma maja on meil olemas ja see tagab praegusel ajal väga palju, ükskõik kui veider see ka ei tundu. Meie maja inspireerib.

1 Esimese tööna koostasime paigale arengukava: https://www.ai-res.org/arengukava-2014-2020

2 Arhitektuurivisioon https://www.ai-res.org/development-project , https://www.ai-res.org/renovation

3 Koduleht www.ai-res.org

4 „Barrikaadid“ Riia LMS galeriis https://www.ai-res.org/barricades-25-riga

5 „blue blood“ Tallinnas Depoos Tallinn (https://www.ai-res.org/blue-blood-exhibition), „Kuldaeg“ Kastellaanimajas (https://www.ai-res.org/golden-age-kuldaeg-exhibition).

6 „Futu Muhu 2015“ https://www.ai-res.org/future-horizon

7 „Futu Muhu 2017“ kontseptsioon https://www.ai-res.org/futu-muhu-2017