Pealelend

 

Urmas Oja, disainiöö pressiesindaja, kunstiteadlane Kuidas hindate tänavust Tallinna kultuurifestivali „Kunst ja valgus”? Kas möödunud disainiaasta on aidanud kaasa sellele, et linnarahvas haakub festivaliga paremini? Kas disaini sisuline tähendus on kasvanud?

Tänavune kultuurifestival ja disainiöö läksid väga hästi korda. Külastajaid oli palju, ettevõtmine evis juba täielikult festivali mõõtu. Kõige vahetuma kontakti sai linnarahvas festivaliga kindlasti Raekoja platsil, kuhu maastikuarhitektid olid loonud rohelise oaasi „Öö_õu”. Kiviväljakul keset kivilinna, kus rohelus on vaid lillepottides akendel, mõjus muruvaiba maharullimine ja metsikute kasvude demonstreerimine möödujaile magnetina. Ümberdisainitud platsile visati murule pikali juba selle ehitusjärgus, peatuti ja koguneti väljakul, kust tavaliselt vaid kiirel sammul läbi tormatakse.

Suur oli huvi ka Eestis esmakordselt läbi viidud, Jaapanis välja mõeldud ning maailma linnades väga levinud loomeinimeste mõttevahetusürituse „Pecha Kucha” vastu. Disainereist, arhitektidest, maastikuarhitektidest, kunstiteadlasest ja kunstnikust koosnev ettekandjaskond erutas oma tihedate ja vaid 6.40 pikkade ülesastumistega tervet Hobuveski-täit inimesi. Kui selline mõttevahetusvorm on mõeldud loomeinimestele endile omavaheliseks pingevabaks suhtluseks, siis vastukajadest nähtus tõik, et lühikeste ja kompaktsete mõtteavalduste rida oli atraktiivne ja söödav ka muidu sellistest teemadest eemal seisvaile inimesile.

Disainiaasta avas kindlasti paljude inimeste meeled teadmisele, et disain on kõikjal: nende ümber, nende küljes ja isegi nende sees. Loodetavasti kasvas inimeste teadlikkus selle aastaga kõigi disainivaldkondade osas. Huvi järgi meie festivali vastu võib küll oletada, et disaini ei peeta kõrgeks ja kaugeks n-ö lipsustatud valdkonnaks, kuhu teistel inimestel asja pole. Kummardus loovusele – festivali tänavune lipukiri – ja keskkonnasäästliku mõtteviisi edendamine festivalil tegid nende kolme päeva miljöö pehmeks ja sõbralikuks väga paljudele.

Tegu oli väga suure hulga disainivald­kondade, alates tootedisainist, lõpetades helidisainiga, koondamisega ühe katuse alla, et rõhutada disaini tähtsust meie igapäevaelus. Viimase olulisusest ja inimeste uskumatust vastupanust selle tunnistamisele rääkis ka rahvusvahelise seminari ettekannete rühm. Euroopa disainiassotsiatsioonide büroo president Michael Thomson rõhutas disainipoliitika väljatöötamise olulisust ning tuntud ja üliedukas Taani disainer Timothy Jacob Jensen sõnas, et alati polegi enda idee see parim – tuleks võtta julgust seda tunnistada.

Üsna edukas oli ka disainioksjon, kus jäi küll enamik kallimaid esemeid müümata, ent soodsamad hinnad tõusid mitu korda ning tõid disainiüliõpilaste fondi, mis ette nähtud välismaal enesetäiendamiseks, vajalikke vahendeid. Kokkuvõttes võib öelda küll, et disaini sisuline tähendus on inimeste jaoks kasvanud ning nad saavad juba aru, et kõik asjad on ju kellegi välja mõeldud – disainitud. Järgmisel korral loodame paigutada festivali linlastele veelgi lähemale ning liikuda paikadesse linnas, kus inimesed iga päev tihedalt pesitsevad.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming